RMK nõukogu Est-Foriga plaanitava leppe osas veel otsust ei langetanud ({{commentsTotal}})

{{1521115560000 | amCalendar}}

Riigimetsa majandamise keskus (RMK) nõukogu kogunes neljapäeval arutama, kas annab ka omalt poolt heakskiidu ühiste kavatsuste protokollile, mille juhatus soovib sõlmida puidurafineerimistehast kavandava Est-For Investiga. Seekordsel kohtumisel veel lõpliku otsuseni ei jõutud.

RMK nõukogu esimees Andres Talijärv ütles ERR-ile, et plaanitava protokolli üle tuleb veel veidi läbirääkimisi pidada.

"Kindlasti me ei öelnud "ei", aga me ka päris nõus sellega ei olnud täna," märkis Talijärv.

"Poolt- ja vastuargumendid on sellised, et me ei saanud päris selgeks seda, kui palju me peaksime selles kavatsuste protokollis sätestama seda tulevase tarnelepingu sõlmimise mehhanismi. Kui seda tarnelpingut kunagi sõlmima hakatakse, siis peaks olema selge see, millistel tingimustel seda tehakse. Praegune kavatsuste protokoll seda päris üks-ühele välja ei too," lisas ta.

Talijärve sõnul jõutakse arutelu juurde uuesti kevadel, ilmselt maikuus, mil on nõukogu järgmine kohtumine.

Nõukogu ei arutanud neljapäeval tehase asukohaga puutuvat. Tema sõnul on aga nõukogu nõus, et RMK tehasele puitu müüks. "Meil on ikkagi praegu see teadmine, et juhul kui see tehas Eestisse tuleb, siis sellisel juhul see tehas küsib riigimetsa käest, kas neil on võimalik riigimetsast selle tehase jaoks puitu saada," rääkis Talijärv.

"Kindlasti ollakse valmis neile seda puitu müüma. Küsimus on see, millistel tingimustel seda tehakse ja kuidas see kavatsuste protokoll lõpuks jõuab selleni, et selle alusel sõlmitakse tarneleping. Need asjad tuleb siis selgemaks rääkida," lisas ta.

RMK juht on veendunud, et nõukogu toetab tehase rajamist

RMK juht Aigar Kallas kinnitas ERR-ile, et on puidurafineerimistehase toetaja ning neljapäevase nõukogu koosoleku järel on ta veenudnud, et ka nõukogu liikmed seda toetavad.

"Selge on see, et kõik saavad ühtemoodi aru, et taolise ettevõtmisega käib kaasas väga palju riske ja neid riske ei taha ilma maandamata keegi enda peale võtta," lisas ta.

Samuti kinnitas Kallas, et ükski nõukogu liige ei kahtle ka selles, et puidu müümine riigimetsast ettevõttele, kes seda kohapeal väärindab, on mõistlik mõte.

"Küsimus konkreetselt koostööleppe osas on lihtsalt see, millistel tingimustel ta täpselt ikkagi saab olema sõlmitud niimoodi, et kõik on ühtemoodi aru saanud, ta ei ole ühegi õigusaktiga vastuolus ja ta ei loo kellelegi teise suhtes eeliseid konkurentsis," rääkis Kallas.

Vastates kriitikale, et kavatsuste protokoll tooks tehasele ebaseadusliku riigiabi, ütles Kallas, et kavatsuste protokoll ei ole leping, vaid lihtsalt kavatsuste kirjeldus, mistõttu ei saa see ka minna ühegi õigusaktiga vastuollu.

"Aga me oleme ka täiendavalt lisaks pöördunud erinevate õigusala asjatundjate poole, kes on meile väitnud sama - mille suhtes peame olema äärmiselt tähelepanelikud, on see, et kui me lõpuks lepingusse läheme, siis ei rikuks ühtegi riigiabi reeglit, ühtegi konkurentsireeglit, ühtegi muud reeglit ka, et me protseduuriliselt kõik selle tulevase enampakkumisega seonduvalt viime selliselt läbi, et kõik saavad osaleda. Kui me oleme seda teinud, siis ei ole mingit põhjust kahelda, et me õiguslikult ei ole käitunud korrektselt, sealhulgas ka riigiabi reeglite suhtes," rääkis ta.

Vandeadvokaat: tegemist võib olla riigiabiga

Nõukogu koosolekul arutati ka keelatud riigiabi küsimust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tundub, et selle riigiabi riski me oleme suutnud ära maandada, vähemalt selle kavatsuste prokolli raames, kuna see kavatuste protokoll ei tähenda puidu saamist, müümist või tarnimist," ütles Talijärv.

Sellegipoolset on koostööprotokollis kirjas nii mahud kui ka tähtajad, millega RMK nõustub tulevikus Est-Fori puiduga varustama.

"See, millest see kavatuse prokoll räägib, on see, et 2019. aastal ootame nii Est-Fori kui ka mistahes teisi võimalikke puiduostjad meiega läbirääkimisi pidama. Laual on siis pool miljonit tihumeetrit paberipuitu kuni 15 aastaks ja hinnaga, mis peab olema turuhind," selgitas Kallas.

Kuigi puidumüük on avatud kõigile pakkujatele, annavad leppele allkirjad ikkagi vaid RMK ja Est-For.

Advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Tarmo Peterson ütles, et kuna tegemist on RMK jaoks siduva kokkuleppega, siis on tõenäoliselt tegemist riigiabiga. Euroopa Liidu reeglid keelavad riigil anda ettevõtjale abi, mis moonutab konkurentsi ja kahjustab kaubandust.

"Sisu poolest on riigiabi regulatsiooni mõttes oluline see, kas selles dokumendis, lepingus - olgu ta siis nimetud kavatsuste protokolliks või mõne muu nimega - tuleb riigile siduv kohustus kas tarnida või tulevikus sõlmida juba kokkulepitud tingimustel tarneleping. See on n-ö määrav, kas sealt tuleb siduv juriidiline kohustus," selgitas Peterson.

Eestis on palju puidutööstusettevõtteid, kelle tegevus sõltub riiklikust puiduressursist. Leppega annab RMK Est-Forile eelised, mida konkurendid kasutada ei saa.

"Kui nüüd öelda, kas sellises 15-aastases suhteliselt eksklusiivses tarnekohustuses ja teiselt poolt tarneõiguses on eelise komponendid, siis kindlasti. Võiks öelda, et ainuüksi sellise lepingu olemasolu ise n-ö positsioonina on väärtus ja eelis, mis nii, nagu Est-For ise on ka viidanud, annab neile muu hulgas võimaluse taotleda sellele projektile finantseeringut," rääkis Peterson.

Juhatus võib protokolli allkirjastada ka nõukogu loata, sest seaduses on kirjas, et nõukogu kinnitab RMK strateegia ja paneb paika arengukava, kuid igapäevased tehingud jäävad juhatuse pädevusse. Sellegipoolest on nõukogu teinud juhatusega kokkuleppe, et esitab selle kohta oma arvamuse ning enne lepet ei sõlmita.

"Saame juhatusele anda sisendi, kas sellise lepinguga on põhjust edasi minna või mitte. See ei ole volitamine, me ei kirjuta mingit paberit, aga me kindlasti arutame seda," ütles nõukogu esimees Andres Talijärv kolmapäeval ERR-ile.

Talijärv on seisukohal, et kui kavatsuste protokolli sõlmimiseks on kõik eeldused olemas ja see mingite reeglitega vastuolus pole, võib sellega edasi minna.

 

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael, Uku Toom



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: