Europarlamendi valimistega pole Eesti erakonnad kuigi palju veel tegelenud

Erakonnad valmistuvad vaikselt tuleva aasta märtsis toimuvateks riigikogu valimisteks, kuid kaks kuud hiljem toimuvate Euroopa Parlamendi valimistega on kõik veel üsna ebaselge.
Paigas pole kampaania põhisõnumid ning valimisnimekirjadega hakkavad parteikontorid tõsisemalt tegelema alles aasta lõpus või järgmise alguses.
Keskerakond - arutelud seisavad ees, Toom kandideerib
Ka valitsuse juhtparteil Keskerakonnal pole Euroopa Parlamendi valimisteks veel valimisplatvormi. „Need arutelud seisavad alles ees. Kandidaatide osas on tavapäraselt toimunud sisemised valimised, kus nt erakonna volikogus on hääletatud nimekirja koosseis,” vastas ERR-i saadetud päringule Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb.
Valimiste põhisõnum selgub Korbi sõnul tõenäoliselt sügisel, mil on valminud erakonna uuendatud programm ja visioonidokument.
Tõenäoliselt seab Keskerakond enda sihiks võtta Euroopa Parlamenti kaks saadiku kohta. Praegu on neil Brüsselis vaid kodupartei ametlikule, Eesti-kesksele joonele sageli vastanduv või sellest kõrvale kalduv Yana Toom, kes ilmselt oleks valmis ka jätkama.
Toom ütles neljapäeval ERR-ile, et kandideerib kindlasti. "Hetkeseisuga Keskerakonna nimekirjas, kuid kõik võib elus muutuda," lisas Toom.
Küsimusele, et kas ta peaks olema Keskerakonna esinumber, vastas Toom: "Kui vaadata häältesaaki, siis arvan, et väärin esinumbri kohta."
Toom ütles, et märtsivalimistel osalemise suhtes on ta omamoodi kahvli otsas. "Kahekuuliste vaheaegade järel pole mõistlik kandideerida, kuid erakonda tuleb toetada. Mulle see peibutuspartide asi ei meeldi, see tuleks seadusega ära keelata."
Reformierakond - küllap Ansip esimene ja eesmärgiks kolm kohta
"Täpsematest plaanidest, kuupäevadest ja nimedest on täna vara rääkida. Kuid Reformierakonnal on tugev meeskond ja parimad ideed selleks, et minna Eesti rahvalt mandaati küsima nii riigikogu kui ka Euroopa Parlamendi valimiste võitmiseks," vastas Reformierakonna kommunikatsioonijuht Ave Tampere küsimustele europarlamendi valimiste kohta.
Samas on oletatud, et Reformierakonna esinumber on Andrus Ansip ning nimekirja etteotsa mahuvad veel Taavi Rõivas, Urmas Paet. Ka Kalle Pallingule on prognoositud kõrget kohta. Tampere märkis, et tema spekulatsioone kommenteerida ei saa.
Paet ütles ERR-ile, et tema pigem kandideerib, kuid enda kohta valimisnimekirjas ei soovinud oletada: „Seda on veel vara öelda.” Ta märkis aga, et Euroopa Parlamendis on kõige tulemuslikumad need saadikud, kes on seal alates teisest ametiajast, sest uustulnukatel võtab kohanemine aega.
Kalle Palling ei salanud, et kandideerib ja sellest on erakonnas juttu olnud. Võimalik, et Palling saab olema 12-liikmelise valimisnimekirja keskel.
„Kindlasti ei ole ma esinumber,” vastas Palling naljatades.
Reformierakonna sihiks on saada Euroopa Parlamendis kolm kohta, mis tähendaks koht rohkem kui praegu, kui neid esindavad Kaja Kallas ja Urmas Paet. Kallase lahkumise järel Eestisse, Reformierakonna esimehe toolile, läheb Brüsselisse tuntud euroskeptik Igor Gräzin.
Reformierakonna auesimees Siim Kallas, kes asus Viimsi vallavanema ametisse, vastas mullu detsembris oma kandideerimise kohta: „Ühelt poolt tagasi Euroopasse on huvitav, aga täna võtame üks asi korraga.”
Sotsiaaldemokraadid - esinumbrikandidaadid on Mikser ja Ossinovski
Marju Lauristini asendusliikmena Euroopa Parlamenti läinud Ivari Padar ütles, et SDE pole europarlamendi valimistega seonduvat veel väga arutanud.
„See on aus vastus, vaatame pärast riigikogu valimisi,” sõnas Padar.
Isiklikult on Padar valmis nii uuesti kandideerima kui ka loobuma. „Meil pole nimekirja kokku saamisega probleeme. Sotsiaaldemokraatidel on palju tugevaid kandidaate,” ütles ta.
Sotside suur võit oleks oma ühe koha säilitamine Euroopa Parlamendis. Kas nende esinumbriks võiks saada näiteks välisminister Sven Mikser või hoopis partei esimees Jevgeni Ossinovski, seda on praegu vara ennustada.
Isamaa ja Res Publica Liit - seavad atra ja sügisel vaatavad
IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et kuu aja jooksul tehakse Euroopa Parlamendi valimisteks esimene samm – moodustatakse töörühm, kes hakkab tegelema nende valimiste põhisõnumitega. Nimekirja koostamine jääb aga suve lõppu või sügisesse.
Praegu on IRL-ist Euroopa Parlamendis veteranpoliitik Tunne Kelam, kes võib küll kandideerida, aga ei pruugi valituks osutudes europarlamendis tööle asuda. "Toetamaks erakonda 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel on Tunne Kelam teatanud valmisolekust kandideerida IRL-i nimekirjas," vahendas Kelami büroo.
Konservatiivne Rahvaerakond - esimees Mart Helme on esirinnas
"Oleme Euroopa Parlamendi valimistega tegelenud üldfilosoofilisel tasandil ja kombanud pinda sarnase mõtteviisidega erakondadelt Euroopas,” ütles EKRE esimees Mart Helme Euroopa Parlamendi valimisteks valmistumise hetkeseisu kohta. Hiljuti oli EKRE-l Helsingis kohtumine Põlissoomlaste esindajatega, kuid Helme sõnul on neil partnerid veel Poolas, Austrias ja Ungaris.
"Esialgu on europarlamendi valimiste üle veel üldine arutelu, sest fookus on ikkagi riigikogu valimistel,“ sõnas Helme. „Kuigi järgmisel aastal on ju „kaks ühes“ kampaania, riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimised toimuvad ju sedavõrd lähestikku."
Mingid mõtted valimisnimekirjast on EKRE-l juba siiski olemas. Tõenäoliselt kandideerib Mart Helme ise, tema järel võib leida ka näiteks riigikogu liikmed Henn Põlluaasa ja Jaak Madisoni. "Nimekirja saame kindlasti kokku," on Helme veendunud.
Vabaerakond - arutavad ja otsivad häältekogujaid
Vabaerakond on arvestanud, et riigikogu valimisteks kulutatakse parasjagu nii palju raha, et jaguks ka Euroopa Parlamendi valimiste kampaaniaks, kuid kandidaatide suhtes pole veel kokkuleppeid.
Erakonna esimees Artur Talvik ütles, et sõltub sellest, kui palju nad enda hulka „uusi nägusid” saavad. „Eks kõik sõltub sellest nii riigikogu kui europarlamendi valimistel, meil ei pea ju erakonda astuma, kui on soov kandideerida,” lisas ta.
Indrek Tarand - kuulab maad ja ootab pakkumisi
Üksikkandidaadina Euroopa Parlamenti valinud Indrek Tarand ütles, et tema veel ei tea, mida ta tuleval aastal ette võtab.
„Inimelu on nii habras, et nii pikki plaane pole mõtet teha. Valimised on ju alles 2019, eks siis paistab, mida ma teha võtan,” vastas ta.
Marina Kaljurand - kuulab maad ja ootab pakkumisi
Sel sügisel on lubanud poliitikasse tulla ja erakonna välja valida presidendiks kandideerinud Marina Kaljurand. „Erakonnad on kutsunud mind oma ridadesse ja kandideerima 2019. aastal. Jah, otsuse teen sügisel."
Kui vahepeal oletati poliitkoridorides, nagu võiks Kaljurand ühineda Vabaerakonnaga, siis see paika ei pea. On ka vähetõenäoline näha teda liitumas Reformierakonnaga, kelle üks presidendikandidaate oli ta suvel ja sügisel 2016, ent jäi lõpuks toetusest ilma Siim Kallase kasuks.