Venemaa saatkonna andmetel osales Eestis ligi 83 000 valimisõiguslikust Venemaa kodanikust valimistel 28 077, neist Tallinnas ja Tartus 15 883 ning ülejäänud Narvas. Saatkonna andmetel hääletas Putini poolt ligi 94 protsenti valijatest, samas kui Vladimir Žirinovski sai näiteks 1,5 protsenti häältest ja Ksenija Sobtšak 0,2 protsenti.

Kuus aastat tagasi oli Eestis valimisõiguslikke Venemaa kodanikke ligi 121 000, kellest käisid presidenti valimas ligi 31 000.

Venemaa pühapäevased presidendivalimised võitis ülekaalukalt senine riigipea Vladimir Putin, keda lõplikel andmetel toetas 76,67 protsenti valijaist, teatas keskvalimiskomisjon esmaspäeval. Keskvalimiskomisjoni teatel sai teise tulemuse kommunist Pavel Grudinin 11,78 protsendi ja kolmanda tulemuse liberaaldemokraat Vladimir Žirinovski 5,66 protsendiga häältest. Neljandaks jäi Ksenia Sobtšak 1,68 protsendiga. Kokku oli presidendikandidaate kaheksa.

Valimiskomisjoni teatel osales valimistel 67 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.

Neljandat korda presidendiks kandideerinud Putin polnud varem nii suurt häältesaaki saanud. Tema eelmine tippmark 71,9 protsenti pärines 2004. aastast. 2012. aastal hääletas tema poolt 63,6 protsenti valijatest.

Lätis oli Putini poolt hääletanute suhtarv samuti kõrgem kui Venemaal

Venemaa presidendi valimistel Lätis hääletas Vladimir Putini poolt suhtarvuna rohkem Vene kodanikke kui Venemaal, osutavad Vene keskvalimiskomisjoni andmed.

Riias avatud kolmes valimisjaoskonnas hääletas Putini poolt 93,61 protsenti valimas käinutest ehk 11 878 valijat.

Pavel Grudinini poolt andsid Riias hääle 2,87 protsenti , Ksenia Sobtšaki poolt 1,06 protsenti, Vladimir Žirinovski poolt 0,98 protsenti, Grigori Javlinski poolt 0,43 protsenti, Sergei Baburini poolt 0,43 protsenti, Maksim Suraikini poolt 0,38 protsenti ja Boriss Titovi poolt 0,25 protsenti valijatest.

Liepājas sai Putin 96,84 protsenti häältest.

Daugavpilsi hääletustulemused ei ole veel laekunud.

Lätis käis valimas umbes 67 protsenti seal elavaid Vene kodanikke.