Pühapäeva õhtul tuli mitukümmend tuhat moskvalast suurele kontsertmiitingule Maneeži väljakule. Ametlikult oli kontsertmiiting pühendatud Krimmi Venemaaga liitmise neljandale aastapäevale. Aga tegelik põhjus oli siiski Vladimir Putini võit ja neljas ametiaeg, vahendasid ERR-i teleuudised.

Lõpus tuli lavale ka peakangelane. "Nüüd hakkame mõtlema meie suure kodumaa peale, meie laste tuleviku peale. Ja kui me nii teeme, siis oleme kindlasti määratud edule. Jah?" sõnas Putin rahvale.

Oma tulemuse eest peaks Vladimir Putin olema tänulik oma toetajatele, kes ei jäänud koju ja tulid valima. Just valimisaktiivsusega võim seekord mängis, arvas Aleksei Navalnõi, kes peab ennast Putini peamiseks vastaseks, kuid valimistele teda ei lubatud.

"Valimisaktiivsus oli nihutatud hommiku poole. See tähendab, et peamine osa valijatest tuli valimisjaoskondadesse kell kaheksa hommikul. Vaevalt keegi normaalne inimene saab öelda, et see on normaalne hääletamise käik. See tähendab, et kõike seda lihtsalt sunniti," selgitas ta.

Välisvaatlejad ei tähendanud eilses hääletamises suuri rikkumisi, aga ausat valimiskampaaniat ei näinud ka.

"Venemaal on nn juhitud demokraatia. Juhitud demokraatia, kus mängib kaasa bürokraatia ja kogu süsteem - see toodab ka juhitud tulemusi. Ja selles on küsimus. Kui ei ole vaba debatti, siis ei ole vabu valimisi. Ja seda ei ole Venemaal, kahjuks," kommenteeris OSCE vaatlejaks olnud riigikogu liige Jaanus Marrandi (SDE).

Vladimir Putin omakorda lubas juba esmaspäeval hakata mõtlema uue valitsuse koosseisule. Konkreetsed kandidatuurid aga nimetab ta alles pärast inauguratsiooni, mis peab toimuma mai alguses.

Tähelepanuväärne on ka see, et kuigi Putin võitis Venemaa presidendivalimised ootuspäraselt, sai ta mõnes piirkonnas möödunud valimistega võrreldes üllatavalt vähe hääli.

Peamiselt langes toetus Putinile Kaukaasias. Tšetšeenias langesid nii valimisaktiivsus kui ka toetus Putinile üle 20 protsendipunkti.

Putinile anti eelmiste valimistega võrreldes vähem hääli veel ka Inguššias, Dagestanis, Karatšai-Tšerkessias ning väljaspool Kaukaasiat Mordvas ja Sahhas ehk Jakuutias.

Putini konkurentidest sai kommunistide esindaja Pavel Grudinin 11,81 protsenti, kurikuulus veteranpoliitik Vladimir Žirinovski 5,67 protsenti ja oma kodanikuliikumise eesotsas kandideerinud teletaht Ksenija Sobtšak 1,66 protsenti häältest. Ülejäänud kandidaatide toetus jäi juba alla ühe protsendi.

Venemaa presidendivalimiste otseblogi asub SIIN.