Velman: Putinist eluaegset presidenti kindlasti ei saa ({{commentsTotal}})

Foto: (ERR)

Riigikogu väliskomisjoni liige Vladimir Velman prognoosib, et pühapäeval veel kuueks aastaks Venemaa presidendiks valitud Vladimir Putin ei võta ette Hiina teed, kus parlament kiitis heaks presidendi ametiaja piirangu kaotamise, mis sillutas tee eluaegsele ametile.

"Ma ei usu, et ta peale kuut aastat veel välja tuleb. Tegu on vananeva inimesega ja ma ei usu, et ta kannatab veel kauem ametis olla. Ta on ikkagi üliaktiivne oma praeguses tegevuses. Sellepärast ma ei usu ka seda Hiina varianti," rääkis keskerakondlane Velman Vikerraadio saates Uudis+.

Ta lisas, et Putini järgmise kuue aasta üheks olulisemaks tegevuseks saab valida välja inimene, kes tuleb tema asemele.

"Ma arvan, et neid inimesi, kelle vahel ta valib, on päris vähe. Kolm-neli ehk. Ma ei usu, et selleks saab Dmitri Medvedev. Ta oli omal ajal sobiv president vaid tugeva peaministri Putini kõrval. Ma usun, et tuleb jõulisem figuur. Võibolla Šoigu (kaitseminister Sergei Šoigu - toim) või mõne teise jõuministri meeskonnast."

Velmani sõnul loodab ta, et Putin tegeleks uuel ametiajal rohkem Venemaa siseasjadega.

"Et Vene inimene elaks paremini kui praegu. Kui Moskva ja Peterburi kõrvale jätta, siis on elu mujal Venemaal, väiksemates linnades ja külades ikka väga raske."

Välispoliitikas Velman Putini uuel ametiperioodil suuri muutusi ei näe, sealhulgas ka Eesti-Vene suhetes.

"Tahaks loota, et suhted halvemaks ei lähe. Tahaks, et me oleks väljaütlemistes mõõdukamad. Poliitilisi suhteid praktiliselt ei tule. Ehk kokkuvõttes: hullemaks suhted ei lähe, aga paremaks ka palju mitte."

Velmani väitel prognoosis ta ise üsna täpselt ette, et Putin kogub neil valimistel 3/4 häältest.

"Venemaa omapära on see, et ta on pika aja jooksul olnud valitseja keskne riik. Alguses käis kõik tsaari, siis Lenini-Stalini ja nüüd uue liidri ümber. See on Venemaa poliitiline inerts. Teisalt on Putin andekas inimene. Tema viga on see, et ta püüab ise liiga palju käsitsi kohapeal riiki juhtida, kuigi võiks jätta selle teisele tasemele. Samas, eks see oleks ka Venemaa omapära, et tsaar tuleb ise ja lahendab probleemid ja paneb asjad liikuma."

Velmani sõnul aitas Putini järjekordsele valimisvõidule kaasa ka see, et Venemaa on presidendi-keskne riik ning kogu riigi ja meedia masinavärk töötab tema hüvanguks.

"See on sama moodi meil Tallinnas, kui toimuvad kohalikud valimised. Ja kui kedagi näidatakse väga palju pildis, ma ei nimeta telefirmasid, siis võib mingi poliitik saada mõnest ringkonnast tohutu häälte paketi. Ehk kui inimene on pidevalt pildil, siis pole midagi imestada, et ta saab palju hääli, kuna valija tunneb teda kõige paremini."

Venemaa presidendivalimised võitis Vladimir Putin, keda toetas 76,67 protsenti valijatest. Teise koha sai kommunistide kandidaat Pavel Grudinin (11,82 protsenti) ja kolmanda liberaaldemokraatide juht Vladimir Žirinovski (5,68 protsenti).

Toimetaja: Urmet Kook



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: