OTSEBLOGI: Putin sai rohkem kui 75 protsenti häältest ({{commentsTotal}})

{{1521319560000 | amCalendar}}
Foto: AP/Scanpix

Venemaal leidsid pühapäeval aset presidendivalimised, mis annavad praegusele riigipeale Vladimir Putinile neljanda ametiaja.

Vene presidendivalimised võitis Putin, keda toetas 76,67 protsenti valijatest, teatas Venemaa keskvalimiskomisjon esmaspäeval.

Putin saavutas seekordsetel valimistel oma parima tulemuse, teatasid valimisametnikud, kui loetud oli 99,8 protsenti häältest.

Kui loetud oli 99 protsenti häältest, oli komisjoni teatel teisel kohal kommunistide kandidaat Pavel Grudinin 11,82 ja kolmandal liberaaldemokraatide juht Vladimir Žirinovski 5,68 protsendiga häältest.

Mitteparlamendiparteide kandidaatidest oli edukaim Ksenija Sobtšak (Kodanikualgatus), keda toetas 1,66 protsenti hääletanuist.

Järgnesid Jabloko esindaja Grigori Javlinski 1,04, Boriss Titov (Kasvupartei) 0,75, Maksim Suraikin (Venemaa kommunistid) 0,68 ja Sergei Baburin (Rahvaliit) 0,65 protsendiga häältest.

Pärast 95 protsendi protokollide kokkulugemist oli valimisosalus 67 protsenti ehk poolteist protsendipunkti rohkem kui 2012. aasta presidendivalimistel.

Nii välismaised kui ka Venemaa opositsiooni vaatlejad teatasid valimiste ajal tuhandetest rikkumistest ning valimisi pidasid paljud juba algusest peale kallutatud protsessiks, sest olulist opositsioonipoliitikut Aleksei Navalnõid valimistele ei lastud ning võimude kontrolli all olev meedia kajastas ametisoleva riigipea tegemisi teistest kandidaatidest rohkem ning alati positiivses võtmes.

OSCE: Vene presidendivalimistel puudus tõeline konkurents

Venemaa äsjaseid presidendivalimisi varjutas tõelise konkurentsi puudumine, ehkki valimised ise viidi läbi üldiselt hästi, teatas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) esmaspäeval.

"Piirangud kogunemis-, ühinemis- ja sõnavabadusele on piiranud võimalusi politiiliseks kaasamiseks ning andsid tulemuseks tõelise konkurentsi puudumise," märkis OSCE raportis.

"Valik ilma tõelise konkurentsita, nagu me siin nägime, pole tõeline valik," lausus OSCE missiooni koordinaator Michael Georg Link.

Link lisas, et Venemaa keskvalimiskomisjon juhtis valimisprotsessi "efektiivselt ja avatult..., kuid seal, kus õiguslik raamistik piirab paljusid põhivabadusi ja tulemuses kahtlust pole, kaotavad valimised peaaegu täielikult oma tähenduse -- anda rahvale võim valida oma liidrid".

OSCE sõnul piirab Venemaa seadusandlus ka meediavabadust ja edendab meediakanalite enesetsensuuri.

OTSEBLOGI

NB! Pikem taustainfo valimiste kohta on loetav allpool, pärast otseblogi akent.

 

NB! Otseblogi näitab 20 viimast postitust, ülejäänute lugemiseks tuleb vajutada "Load more".

Lävepakuküsitlus pakkus isegi väiksemat võitu

Eesti aja järgi kell 20 suleti ka valimisjaoskonnad Kaliningradi oblastis ning avaldati lävepakuküsitlus.

Ülevenemaalise avaliku arvamuse uuringukeskuse (VTsIOM) läbi viidud lävepakuküsitluste kohaselt kogus Putin 73,9 protsenti häältest.

Teisel kohal on kommunistide kandidaat Pavel Grudinin 11,2 protsendiga.

Veterankandidaat Vladimir Žirinovski sai omakorda 6,7 protsenti häältest.

Ksenija Sobtšaki poolt hääletas 2,5 protsenti valijatest.

Jabloko liider, samuti juba 1990. aastatest saadik kandideerinud liberaal Grigori Javlinski sai 1,6 protsenti häältest.

Järgnesid Kasvuparteid esindav Boriss Titov (1,1%) ja Rahvaliidu kandidaat Baburin (1%). Viimasel kohal on 0,8 protsendiga teine kommunist Maksim Suraikin.

Lävepakuküsitlus pakkus valimisaktiivsuseks umbes 63 protsenti.

Kuna Putini võit oli juba varem kindel, oli võimude eesmärgiks tagada just nimelt suur valimisaktiivsus ehk tugev mandaat. Sobivaks tulemuseks loeti väidetavalt 65 protsendi ehk 2012. aasta valimisaktiivsuse ületamist.

Putinil oli seitse vastaskandidaati, kuid võitjas keegi ei kahelnud

Kaug-Idas Tšuktsimaal ja Kamtšatkal avati valimisjaoskonnad Eesti aja järgi juba laupäeva õhtul kell 22, viimasena suleti jaoskonnad Kaliningradis Eesti aja järgi pühapäeva õhtul kell 20. Moskvas avati jaoskonnad pühapäeva hommikul kell 8 (Eesti aja järgi kell 9).

Arktikas ja Põhja-Jäämere saartel teenivad sõjaväelased valisid Vene presidenti juba reedel eelhääletusel.

Valimisosaluseks prognoositi küsitluste kohaselt 63-67 protsenti. Prognooside põhjal pidi senine pikaaegne riigipea Vladimir Putin saama valimistel 70 protsenti häältest, ehkki ta keeldus teledebattides osalemast.

Lääneriikide ja Venemaa opositsiooni hinnangul on valimiste näol tegu kallutatud protsessiga, kus võitja on juba ette teada. Võimude suurimaks väljakutseks olevat seega vaid tagada, et valimisaktiivsus oleks piisavalt kõrge.

Putinil on seitse vastaskandidaati, nende hulgas miljonärist kommunist Pavel Grudinin ja endine teletäht Ksenija Sobtšak, aga ükski neist ei tohiks arvamusküsitluste põhjal saada üle kaheksa protsendi häältest.

Venemaa presidendiks kandideerisid praegune president Putin (65), Rahvaliidu poolt Sergei Baburin (59), Kommunistliku Partei poolt Pavel Grudinin (57), Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei juht Vladimir Žrinovski (71), teleajakirjanik Ksenija Sobtšak (36), Partei Venemaa Kommunistid poolt Maksim Suraikin (39), Kasvupartei poolt Boriss Titov (57) ja liberaalse Jabloko liider Grigori Javlinski (65).

Putini kõige häälekama kriitikuna tuntud Aleksei Navalnõi ei saanud kriminaalkaristuse tõttu kandideerida.

Putin käis häält andmas Moskvas

Uueks ametiajaks kandideeriv Vene president Vladimir Putin käis pühapäeval häält andmas Moskvas, Vene Teaduste Akadeemias asuvas valimisjaoskonnas.

Nagu 2000., 2004., 2008. ja 2012. aasta valimistelgi hääletas Putin valimisjaoskonnas number 2151.

President saabus kell 9.30 (8.30 Eesti aeg) ja tema kohaloleku ajaks jaoskonda teistele valijatele ei suletud, ütles Interfaxi korrespondent.

Putin ütles vastuseks ajakirjanike küsimusele, et peab edukaks valimistulemust, mis "annab õiguse presidendi ametikohustusi täita".

Navalnõi kutsus üles valimisi boikoteerima

Venemaa keskvalimiskomisjon otsustas eelmise aasta detsembris, et Navalnõi ei saa 2018. aasta valimistel Venemaa presidendiks kandideerida.

Juba 2017. aasta juunis teatas Venemaa Föderatsiooni keskvalimiskomisjoni esimees Ella Pamfilova, et kohtu poolt karistatud Navalnõil puuduvad šansid saada registreerituks presidendivalimistel. Oktoobris teatas Pamfilova, et Navalnõi enne 2028. aastat kandideerida ei saa.

Keelu põhjuseks on see, et Kirovi oblastikohus jättis maikuus jõusse süüdimõistva otsuse, mille esimese astme kohus langetas Navalnõi suhtes veebruari alguses.

Kirovi linna Lenini rajooni kohus mõistis Vene opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi ja ettevõtja Pjotr Ofitserovi 2017. aasta 8. veebruaril süüdi puiduettevõtte Kirovles varade riisumist puudutavas kriminaalasjas. Navalnõid karistati viieaastase tingimisi vabadusekaotusega.

Navalnõi ise hoiatas juba varem, et kohus sellise otsuse langetab ning et see on osa Vene võimude kavast takistada tema kandideerimist presidendivalimistel 2018. aasta märtsis. Tema advokaat Olga Mihhailova nentis siis, et presidendi valimise seaduse kohaselt ei saa Navalnõi äsjase kohtuotsuse tõttu valimistel kandideerida. Samas kinnitas opositsiooniliider kohe, et jätkab nii poliitilist tegevust kui ka riigipeaks pürgimist kohtuotsusest sõltumata.

Venemaa valimisseaduse kohaselt ei saa raskes kuriteos süüdi mõistetud isik presidendiks kandideerida. Samas on see mõnel juhul - näiteks tingimisi karistuse puhul - vastuolus põhiseadusega, mis ütleb, et kandideerida saavad kõik, kes pole parajasti vangis. See asjaolu oli ka argument, millele viidates Navalnõi põhiseaduskohtu poole pöördus. Põhiseaduskohus aga küsimust arutada ei võtnud.

Navalnõi on seejärel tegelenud peamiselt meeleavaldustega ning kutsunud inimesi üle valimistel mitte osalema ehk mitte legitimeerima ilmselgelt kallutatud valimistulemust.

Venemaa opositsiooni ridades on valima minek või sellest hoidumine olnud seega üheks vaidlusküsimustest.

Vaatlejate hulgas oli rohkelt Kremli-sõbralikke külalisi

Samuti üritasid opositsiooni esindajad, eriti Navalnõi aktivistid, osaleda valimistel vaatlejatena ning koguda tähelepanekuid valimistulemuste võltsimise kohta. Võimud olid mitmel pool nende tegevust kas ametlikult või mitteametlikult takistamas.

Välismaalt oli samuti kohal üle tuhande vaatleja, kuid suur osa neist oli pärit kas Venemaa liitlasriikidest, näiteks SRÜ riikidest, või oli tegu lääneriikide parem- või vasakäärmuslastest poliitikutega, kes on juba pikemat aega paistnud silma Kremli-meelsete avaldustega. Selliste vaatlejate roll oli Venemaa jaoks eriti oluline annekteeritud Krimmi poolsaarel toimunud valimiste "legitimeerimisel".

Euroopa Liidu ja OSCE vaatlusmissioonid näiteks teatasid, et nende vaatlejad põhimõtteliselt Krimmi poolsaart ei külasta.

Vene valimistel sai osaleda ka Eestis

Venemaa presidendivalimistel sai osaleda ka Eestis, kui Tallinnas, Tartus ja Narvas oli Vene diplomaatiliste esinduste ruumides avatud üheksa valimisjaoskonda. Neli jaoskonda oli avatud Tallinnas ja Narvas, üks Tartus.

Laupäeval korraldati eelhääletus kella kümnest neljani, pühapäeval olid kõik jaoskonnad avatud kella kaheksast hommikul kuni kaheksani õhtul.

Harju-, Järva-, Rapla-, Pärnu- Lääne-, Hiiu- ja Saaremaal elavad Vene kodanikud said hääletada Tallinna vanalinnas asuvas Vene saatkonnas. Tartu- Viljandi, Jõgeva-, Valga-, Põlva- ja Võrumaa Vene kodanikud olid oodatud Vene saatkonna konsulaarkantseleisse Tartus ning Lääne- ja Ida-Virumaal elavad Venemaa kodanikud said hääletada Narvas asuva Vene peakonsulaadi ruumides.

Venemaa saatkond Eestis avas 2016. aasta septembris riigiduuma valimisteks siin elavale 85 000 Vene kodanikule hääletamiseks samuti üheksa valimisjaoskonda. Toonastel duumavalimistel käis Eestis hääletamas 10 493 Vene kodanikku.

2012. aasta presidendivalimistel oli hääletajaid üle 21 000, neist üle 10 000 osales eelhääletusel.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: ERR/BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: