Varjendite ehitamise küsimus jõuab valitsuse lauale aasta lõpuks
Elanikkonna kaitse ja kriisianalüüsiga tegelevad ametnikud leiavad, et Eesti elanikud on hästi kaitstud, sellegipoolest jätkatakse tõenäoliste ja vähem tõenäoliste riskide hindamist.
Valitsus võttis veebruaris vastu elanikkonna kaitse kontseptsiooni ning teisipäeval arutasid asjaosalised seda rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses.
Elanikkonna kaitse kontseptsioon on esimene terviklik ametkondadeülene dokument, mis võtab kokku kõikvõimalikud tegevused, mis elanikkonnaga tuleb teha, sõltumata sellest, mis põhjustab kriisi.
Ohud või kriisid, mis tulla võivad, on väga erinevad, ütleb rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Ivo Juurvee.
"Kõige hullem asi, mille teostumise tõenäosus on praktiliselt nullilähedane, on tuumasõda. Selle vastu oleme täna vähem kaiststud, aga samas loodusõnnetustega on Eestis päris hästi toime tuldud,"
"Kontseptsioon kontseptsioonina on nüüd valmis, aga loomulikult suur töö selle elluviimiseks seisab ees," lisas ta.
Laias laastus on kriiside puhul kaks suuremat vastutajat – siseministeerium ja riigikantselei. Siseministeerium vastutab mittesõjaliste, riigikantselei sõjaliste kriiside lahendamise eest.
Siseministeeriumi päästepoliitika ja kriisireguleerimise osakonna juhataja Priit Laaniste ütleb, et ega Eestis naljalt kriise ei ole, kuigi elanikkonna kaitse kontseptsioon räägib paljudest kriisidest.
"Meie siseministeeriumis peame teadma, mis Eesti elanikke ohustavad. Meie peame mõtlema ka nendele sündmustele, mis on ebatõenäolised. Oleme läbi mudeldanud kuus erinevat suuremat stsenaariumi. Kui võtame kas või ulatusliku politseisündmuse, siis stsenaarium võib olla alates merereostusest, laevaõnnetusest, massilisest korratusest, äkkrünnakust, põgenike sissevoolust. Oleme kõiki neid hinnanud," rääkis Laaniste.
Samuti on Priit Laaniste sõnul riskianalüüsitud tervise-, keskonna-, loomataudi- ja küberriske.
Sõjaliste kriiside lahendamise eest vastutab, nagu öeldud, riigikantselei. Julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo direktor Indrek Sirp rõhutab, et Eesti elanikud on hästi kaitstud ja nad ka usuvad sellesse.
"Meie omalt poolt püüame täiendavalt elanikkonnakaitse valdkonnas edasi liikudal. Näiteks varjumise teema puhul ei jõutud selliste tulemusteni, kas ehitame varjendid või mitte. See töö läheb edasi, et aasta lõpuks oleks ka poliitikavalikud välja töötatud ja valitsuse lauale pandud," lausus Sirp.
Foto: Terramil OÜ, mis tutvustas 2015. aastal kaasaskantavat plastist pommivarjendit.
Toimetaja: Priit Luts