USA senat hääletas Jeemeni sõjas osalemise jätkamise poolt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Jeemeni sõja vastu protestijad New Yorgis.
Jeemeni sõja vastu protestijad New Yorgis. Autor/allikas: SCANPIX / SIPA USA

USA senat hääletas teisipäeval Jeemeni sõjas osalemise jätkamise kasuks. Sõjast väljumise ettepaneku vastu hääletas 55 ja poolt 44 senaatorit. 

Hääletus oli haruldane katse tühistada presidendi sõjalist otsust ajal, mil riiki külastab Saudi Araabia mõjuvõimas kroonprints Mohammed bin Salman. Hääletusega üritati peatada USA sõjalist osalust Jeemenis järgmise kuu jooksul juhul, kui kongress selle jätkamisele luba ei anna.

Algatuse tõid senatisse nii demokraatidest kui ka vabariiklastest senaatorid. Mitmed kongresmenid on pikalt väljendanud muret Jeemeni konflikti pärast, kus on surma saanud palju tsiviilisikuid ja vältab maailma üks raskemaid humanitaarkriise.

Iraani toetusega huthid hõivasid Sanaa 2014. aasta septembris ja vallutasid seejärel suure osa riigi põhja- ja keskosast. 2015. aasta märtsis sekkus Jeemeni presidendi Abedrabbo Mansour Hadi valitsuse toetuseks konflikti Saudi Araabia juhitav sõjaline koalitsioon.

ÜRO hinnangul on koalitsiooni õhurünnakud, selle kehtestatud blokaad ja sõja venimajäämine tekitanud Araabia poolsaare riigis maailma suurima humanitaarkatastroofi.

Senaatorid Bernie Sanders, Mike Lee ja Chris Murphy ütlesid märtsi alguses, et nende algatus võib esmakordselt tuua senatisse hääletuse "USA relvajõudude tagasitõmbamisest volituseta sõjas".

"Usume, et kuna kongress pole kuulutanud välja sõda ega andnud volitust kasutada sõjalist jõudu selles konfliktis, siis on USA osalus Jeemenis põhiseadusvastane ja volitusteta ning USA sõjaline toetus Saudi koalitsioonile peab lõppema," lausus Sanders tollal.

USA sõjavägi osutab 2015. aastast "lahinguvälist toetust" Jeemenis huthi mässuliste vastu sõdivale Saudi koalitsioonile. Toetuse sees on luureandmete jagamine ja sõjalennukite õhus tankimine.

Lisaks korraldavad Ühendriigid juba aastaid Jeemenis droonirünnakuid Araabia Poolsaare Al-Qaeda (AQAP) pühasõdalastele.

USA kaitseminister James Mattis palus eelmisel nädal kongressil mitte sekkuda Ühendriikide rolli. Mattis ütles kirjas kongressi liidritele, et Ühendriikide toetuse piiramine saudide operatsioonidele tooks kaasa tsiviilohvrite suurenemise Jeemenis, sest USA luureinfo on õhurünnakute korraldamiseks elutähtis.

"Uued piirangud USA piiratud sõjalisele toetusele võivad suurendada tsiviilohvreid, seada ohtu koostöö meie partneritega terroritõrje alal ja vähendada meie mõju saudide juures - kõik see võib veelgi halvendada olukorda ja humanitaarkriisi," kirjutas kaitseminister.

Trumpi sõjalised ja diplomaatidest tippnõunikud ütlesid mullu oktoobris, et valitsus ei otsi uusi volitusi sõjalisteks operatsioonideks maailma pingekolletes.

Kongress kiitis volituse sõjalise jõu kasutamiseks ehk AUMF-i heaks 2001. aasta 14. septembril, kolm päeva pärast terrorirünnakuid New Yorgis ja Washingtonis.

Presidendid George W. Bush, Barack Obama ja nüüd ka Donald Trump on toetunud tollasele ja 2002. aastal täiendatud AUMF-i sõnastusele ja selles sätestatud volitustele, et sõdida islamiäärmuslastega üle maailma.

Mitmed demokraadid ja mõned vabariiklased on hoiatanud, et üle 15 aasta vanused volitused annavad sisuliselt USA valitsusele õigusliku aluse sõdida üle maailma lõputult.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: