Turu-uuringute AS uuringujuht Vaike Vainu rääkis sotsiaalministeeriumis uuringut tutvustades, et viimase kümne aasta andmete võrdlusest ilmneb, et alkolitarbijate osakaal elanikkonnast on veidi vähenenud.

Kui viimase 12 kuu jooksul vähemalt ühe korra alkoholi tarvitanuid oli 18-64-aastaste seas 2008. aastal 92 protsenti, siis praegu on see number 84.

"Langus tuleneb eelkõige iganädalaste alkoholitarvitajate osakaalu vähenemisest - 2008. aastal oli neid 27 ja perioodi lõpus 21 protsenti. Samas muutused harvade alkoholitarvitajate osakaalus on märksa väiksemad, pea olematud," sõnas Vainu.

Märtsis läbi viidud uuringu kohaselt oli vähemalt 15-aastaste hulgas iganädalasi alkoholitarvitajaid 19 protsenti, kõrgem osakaal oli selliseid inimesi meeste hulgas - 33 protsenti.

"Linnalegend, et sagedane alkoholitarvitamine kuulub eelkõige madalama sissetulekuga ja madalamate sotsiaalsete klasside inimeste juurde, ei pea paika. Kõrgeim iganädalaste tarvitajate osakaal on just kõrgema sissetulekuga, enam kui 1000-eurose netosissetulekuga inimeste seas," selgitas Vainu.

Inimesi, kes olid nõus odavama alkoholi ostmiseks võtma ette spetsiaalse reisi teise riiki, oli vastanute seas 23 protsenti, 77 protsenti ei võtaks aga reisi ette. Hinnangud olid seotud alkoholi tarvitamise sagedusega - sagedased tarbijad olid ka tõenäolisemalt valmis reisi ette võtma. Regioonidest eristub Lääne-Eesti, kus alkoholitarbijatest 43 protsenti oleks valmis odava alkoholi nimel reisima.

Viimase 12 kuu jooksul on 39 protsenti Eesti elanikest ostnud ise piiri tagant odavat alkoholi. Nende hulka kuulusid Vainu sõnul nii need, kes tegid spetsiaalse reisi, need, kes muul põhjusel reisil käies alkoholivarusid kaasa ostsid ning needki, kes ise Lätti ei sõitnud, kuid palusid mõnel seal käinud tuttaval endale odavamat alkoholi kaasa tuua.

Alkoturiste on enim Lääne- ja Lõuna-Eestis

Enamasti ostetakse alkoholi kaasa mõne muul eesmärgil tehtud reisi käigus või kasutatakse vahendajate abi, ise alkoholireisil käinuid on kogu elanikkonnast kümme protsenti.

Alkoturistide osakaal on keskmisest suurem nooremates vanuserühmades ning ka meeste hulgas. Maakonniti on neid enim Lääne- ja Lõuna-Eestis, aga ka Põhja-Eestis.

Samas on ka piiri tagant alkoholi ostnute seas suundumus pigem alkoholitarbimise vähenemisele kui suurenemisele. Neist, kes on spetsiaalsel alkoholiostu reisil käinud, ütles 29 protsenti, et nende alkoholitarvitamine on viimase 12 kuu jooksul vähenenud, 17 protsendil see kasvas ja 54 protsendil jäi samaks.

Ühtlasi tegi ministeerium vahekokkuvõtte 2014. aastal valitsuses heaks kiidetud tervikliku alkoholitarbimise ja -kahjude vähendamise strateegia ehk alkoholipoliitika rohelise raamatu täitmisest.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Triinu Täht tõi välja, et kui räägitakse Lätti läinud aktsiisirahast ja loetletakse, kui palju muuseume saaks selle eest ehitada, siis ei arvestata iga-aastaseid alkoholikahjusid, mida meil on umbes 500 miljonit eurot aastas ehk näiteks võimalik Saaremaa silla maksumus.
Eesmärk on Tähe sõnul, et alkoholi tarvitamine elaniku kohta aastas langeks alla kaheksa liitri absoluutse alkoholi elaniku kohta.