Uuring: piirikaubandus Lätiga sai hoo sisse Taavi Rõivase valitsusajal ({{commentsTotal}})

{{1520236560000 | amCalendar}}
Foto: Priit Luts/ERR

Tõsisem piirikaubandus Lätiga algas 2016. aastal, mil valitsust juhtis reformierakondlane Taavi Rõivas, selgus konjunktuuriinstituudi esmaspäeval esitletud uuringust.

Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt oli 2016. aastal alanud aktiivse piirikaubanduse käivitajaks 2015. aasta veebruaris aset leidnud 15-protsendiline aktsiisitõus, mis märkimisväärselt mõjutas kange alkoholi jaehinda.

Otsuse kehtima hakkamise ajal oli Rõivase valitsuse rahandusminister peaministri erakonnakaaslane Maris Lauri, kuid tema sõnul oli otsus tehtud juba varem.

"2016. aasta algul realiseeriti varusid, aga aasta teises pooles hakkas jaehind Eestis väga tugevalt erinema jaehinnast Lätis. Tarbijad on terased ja märkavad selliseid asju," tõdes konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing.

 

Uuring näitas, et enam ei piirdu piirikaubandus ainult alkoholiga, vaid kasvavas mahus on lisandunud teised aktsiisikaubad ja muud kaubad. Riigile on sellega tekitatud oluline maksukaotus - lisaks aktsiisidele ka käibemaks ja ettevõtlusest laekuvad maksud.

"Väga oluline on aktsiisipoliitikas ühtse turu ja jaevõrgu tingimustes jälgida, millised on naaberriikide hinnad, et vältida sellise piirikaubanduse tekkimist. Seda Eesti teinud ei ole. Väga oluline on mõelda, kuidas tarbijad reageerivad aktsiisipoliitika tulemusel. Eestis oskame mõjuanalüüsides väga vähe kasutada tarbijakäitumisest tulenevat informatsiooni," lausus Josing.

Ta lisas, et see pole unikaalne teadmine, sest eeskujuks võib võtta, kuidas soomlased käivad odavamat kaupa toomas Eestis, rootslased Taanis, taanlased Saksamaal jne.

Konjunktuuriinstituut tõi välja Lätist alkoholiostja üldistatud profiili: see on keskmiselt suurema alkoholitarbimisega eestlasest mees vanuses 30-49, kes elab Lõuna-Eestis või Pärnus, kelle sissetulek on kõrgem, kuid haridustase madalam.

Kui 2016. aastal ostis Lätist alkoholi 21 protsenti ja ei ostnud 79 protsenti vastanutest, siis mullu suurenes Lätist ostjate osakaal 66 protsendi võrra: neid oli 35 protsenti. Samas ei olnud lõunanaabri juures alkoholi ostlemas käinud 65 protsenti vastanuist.

Üle 2,5 korra kasvas mullu ka spetsiaalselt Lätist alkoholi ostmas käinute osakaal - kui üle-eelmisel aastal oli selliseid ostjaid seitse, siis eelmisel aastal 18 protsenti. Seejuures oli neist lõunaeestlasi 24, lääne-eestlasi 26, põhjaeestlasi 19 ja keskeestlasi 11 protsenti. Kirde-Eesti elanikest käis spetsiaalselt Lätis alkoholi järel üks protsent. Kõige enam osteti Lätist mullu õlut. Uue trendina tõi Josing välja veini toomise.

 

"Algselt tekkis piirikaubandus kange alkoholi tõttu, seal oli aktsiisi- ja hinnavahe selgelt märgatav. Õlut osteti kaasa, aga see ei olnud eesmärk omaette," rääkis Josing.

Uuringus küsiti ka koduse alkoholivaru mõju kohta alkoholitarbimisele. Vastanutest üle poole ehk 56 protsenti leidis, et tarbib sama palju kui varem. 11 protsenti tarbib vähem, 33 protsenti aga tarbib varasemast rohkem alkoholi.

"Mõnes mõttes oleme normaliseerunud suures koguses alkoholi ostmise. Kodudes on suured alkoholivarud," ütles konjunktuuriinstituudi juht. "Iga neljas inimene, kes on käinud, on ka midagi varuks pannud. See on uus asi Eesti inimese jaoks, et ta teeb alkoholist varu".

Keskmiselt osteti Lätist eelmisel aastal kaupu 725 euro eest. Sealjuures spetsiaalselt alkoholi ostmas käinud inimesed ostsid kaupu keskmiselt 1070 euro eest. Sellistest inimestest 45 protsenti ostis 2016. aastal ka toiduaineid, mullu varus toitu juba 64 protsenti alkoholi järele läinutest. Ka kütuse ostmine Lätist kasvas aastaga hüppeliselt - 2016. aastal ostis seda 32 protsenti ja eelmisel aastal 60 protsenti alkoholi järel käinutest.

Samamoodi kasvas tunduvalt ehituskaupade Lätist toomine - 18 protsenti 2016. aastal ning 51 protsenti mullu. Tubakatoodete ostmine kasvas aastaga 26 protsendilt 45 protsendini.

"Inimesed on leidnud üles ka Läti teised poed. See tähendab, et me ei pea rääkima ainult alkoholikaubanduse kahjust, vaid kogu käibemaksukahjust," lausus Josing. "Eelmisel aastal osteti Lätist pangakaardiga 66 miljoni euro eest, aga lisaks on ju sularahaostud. Tehes väga kaudseid arvestusi, milline on Eestis sularaha- ja kaardiostude suhe, võiks arvestada, et kogu rahakäive on üle 100 miljoni euro, mis Lätti läks. Sealt tuleks arvestada ka käibemaksukahjut, mis tekib".

Tulevikust rääkides märkis Josing, et 2018. aastal on näha piirikaubanduse jätkumist, sest need, kes küsitluse kohaselt kavatsevad kindlalt Lätti ostlema suunduda, on hoogsalt juurde tulnud.

 

Olulise probleemina tõi Josing välja veel ka keskkonnakahju, sest kui Eestis on välja kujunenud taaratagastuse süsteem, siis nüüd lendavad Läti purgid ja pudelid paremal juhul prügikasti, halvemal juhul aga teeäärde või metsa.

Uuringu tellis Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, et teada saada, kuidas mõjus alkoholiaktsiisi tõus Eesti piirikaubandusele 2017. aastal. Uuringus küsitleti 1074 inimest üle Eesti.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles "Aktuaalsele kaamerale", et alkoholipoliitika mõjud avalduvad alles väga pika aja möödudes. Alkoholiaktsiisist tekkinud piirikaubanduse põhjusi peab tema sõnul selgitama rahandusminister.

Reformierakondlane Jürgen Ligi, kes oli minister sel ajal, kui alkoholiaktsiisi tõstma hakati ja piirilkaubandus käima läks, ütles täna, et Keskerakonna juhitav valitsus oleks saanud vigu parandada.

"Rahandust juhtis [siis] Sven Sester. Aga kui oli näha, et hakkab käest ära minema, siis tulnuks ju vigu parandada. Mitte vastupidi, anda veel asjale hoogu juurde. See, mis eelmise aasta suvest toimus, oli ju drastiline. 70 ja 45 protsenti keerati [aktsiisile] otsa ja on keeldutud kõigist vanade otsuste muutmisest," kommenteeris Ligi.

Toimetaja: Karin Koppel, Allan Rajavee



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: