Kolmapäeval avalikustatud Eesti Konjuktuuriinstituudi uuringu "Tubakatoodete turg ja tarbimine Eestis" andmetel on Eestis suitsetajate osakaal 23 protsenti, mis jääb alla Euroopa Liidu keskmisele 26 protsendile.

Võrreldes eelmiste aastatega on Eestis elavate inimeste suitsetamise osakaal aina enam vähenenud. Näiteks oli 2014. aastal suitsetajate osakaal 30 protsenti, mis on 2016. aasta seisuga langenud 28 protsendile. Lisaks on suitsetajate osakaal suurem pigem meeste (28 protsenti) kui naiste (17 protsenti) seas ning oluliseks teguriks on ka haridustase.

"Kõrgharitud inimene teab enamasti riskide kohta rohkem ning soovib enda käitumist ka seetõttu rohkem ilustada," rääkis Tervise Arengu Instituudi (TAI) mittenakkushaiguste osakonna spetsialist Minni Saapar.

Kuigi tubakatoodete tarbimises mängivad rolli inimeste haridustase ja sugu, siis on Saapari sõnul kunagine vahe rahvuste vahel kahanenud ning olulisi kontraste nende omavahelises tarbimises enam ei ole.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul on muudatusi näha ka inimeste hoiakutes ning mõttelaadis. Josing tõi näitena kunagise suitsetamise keelustamise toidukohtades ja siseruumides ning lisas, et mittesuitsetamise populaarsus pole levinud ainult täiskasvanute, vaid ka noorte seas.

"Noorte hulgas suitsu proovimine ja suitsetamine on vähenevas trendis, mis on väga positiivseks aluseks meie suitsetajate arvu vähendamisele," ütles Josing.

Josingu sõnul on positiivne näha inimeste hoiakute muutumist tubakatoodete tarbimises. Tema hinnangul näitab antud statistika, et Eesti riigi tubakatoodete vastane poliitika on seeläbi vilja kandnud, sest lisaks suitsetajate vähenemisele on muutunud aastatega populaarsemaks ka soov sellest loobumiseks ning piirangute tõstmiseks.

Kuigi on näha mitmeid positiivseid tulemusi tänu tubakapoliitikas läbiviidud muudatustele, siis soovitab Josing olla ettevaatlik aktsiiside tõstmises, sest kuigi illegaalsete tubakatoodete ostmine pole Eestis märkimisväärselt suur (illegaalseid ja legaalseid sigarette ostvate inimest hulk on 16 protsenti tarbijatest), siis on nende hind jätkuvalt madalam, mis tekitab nii piirikaubandust, salaturgu kui ka varimajandust.

"Sigarettide Lätist toomine ei ole eesmärk, kuid kui minnakse sinna ostma muud, siis tuuakse sealt ka sigarette ja seda mitte ainult endale,” rääkis Josing ning sõnas, et riik võiks arvestada varimajandusega seotud ohtudega. "Me ei taha, et tekiks olukord, et meie tahtsime parimat, aga näe, lähevad jälle Lätti,” ütles ta lõpetuseks.

Suitsetamise populaarsuse langetamiseks kavatseb maksu- ja tolliameti aktsiiside talituse juhataja Kai-Liis Nõlvaku sõnul muudatusi teha ka maksu-ja tolliamet. Üheks esimeseks muudatuseks on Nõlvaku sõnul 1. aprillist kehtima hakkavad muudatused, mis maksustavad aktsiisiga ka alternatiivsed tubakatooted nagu e-sigaret.

"Kõiki neid alternatiivsed tubakatooted, mis on eelmise aasta lõpus veel imporditud, võib müüja kuni 1. aprillini. Ehk eeloleval nädalavahetusel peavad müüjad hiljemalt maksumärgid peale panema ning kõrvaldama poest tooted, mida nad ei ole jõudnud maha müüa."

Nõlvaku sõnul on maksustamise eesmärgiks eelkõige võrdne kohtlemine, mis tagab nii tava kui alternatiivsetele tubakatoodele peaaegu samavõrdse hinna.

Sotsiaalministeeriumi keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juhi Aive Tellingu sõnul plaanitakse teha lisaks toimivatele muudatustele veel piiranguid ka müügis, mis aitaks tubakatoodete tarbimist veel enam vähendada. Üheks selliseks piiranguks on näiteks tubakatoodete eksponeerimise keeld, mis on planeeritud 1. juulist 2019.

"Kuigi on nad kättesaadavad, siis me oleme läinud seda teed, et hakkame reguleerima väljapanekuid. Tubakatooted ei tohiks olla eksponeeritud, kuid lahenduse, kuidas neid müüja, saab endale siiski kaupmees,” rääkis Telling.