2016. aasta andmetel suitsetas igapäevaselt 21 protsenti täiskasvanud elanikkonnast, kusjuures meeste seas oli suitsetajaid 30 protsenti. Kui veel 2004. aastal oli igapäevasuitsetajaid 33 protsenti, siis nüüd on see protsent langenud alla Euroopa Liidu keskmise, ütles Tervise Arengu Instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel.

"Meil on märtsikuu lõpus tulemas välja 2018. aasta andmed, nende põhjal võib öelda, et asi on läinud veelgi paremaks. Me oleme tulnud igapäevasuitsetajate tasemega alla 20 protsendi. Nii et see kahjulik harjumus on kenasti vähenemas. Vähenemise taga on tubakatoodete reklaamikeeld ja see, et suitsetajate elu on tehtud võimalikult ebamugavaks. Ja toode ise on läinud sedavõrd kallimaks, see paneb ju mõtlema," rääkis Sammel ERR-ile.

Alates 1. jaanuarist kerkis tubakatoodete aktsiis veel kümne protsendi võrra. Sammeli sõnul on praegu raske hinnata, kui palju hinnatõus võiks suitsetamist veel vähendada.

"Näiteks Soome on võtnud endale eesmärgi, et aastal 2040 on suitsetajaid vähem kui viis protsenti täiskasvanud elanikkonnast. Ma näen, et Eesti võiks edukalt võtta sama suuna," ütles Sammel.

E-sigarette tarvitab eksperdi andmetel 11 protsenti inimestest, igapäevaselt 1,5 protsenti täiskasvanud elanikkonnast. "Seega ei oma e-sigaretid märkimisväärset turuosa. Kuigi meil veel ei ole 2018. aasta ametlikke statistilisi numbreid, siis esmaste andmete järgi võib öelda, et see protsent on jäänud samaks."

Sammeli sõnul tuleb e-sigarette maksustada samamoodi nagu teisi kahjulikke tooteid, sageli just e-sigaretid tunduvad noortele atraktiivsed.