Pärnumaal Peantse külas elavate Raul ja Helgi Linde kodutalu kõrvale, metsatuka taha tekkis aasta algul laskepaik, mida kasutavad peamiselt kaitseliitlased, vahendas "Pealtnägija".

Lasud hakkasid Lindede naabruses kõlama möödunud aasta viimasel päeval. Nende sõnul käis laskmine kogu päeva jooksul.

Sama ootamatu oli turmtuli ka kahe kilomeetri kaugusel loomi pidava Jüri Leinpuu jaoks. "Mõtlesin, et naabrid on hulluks läinud, et nii vara hakkavad juba uut aastat vastu võtma. See oli hämmastav," meenutas Leinpuu.

Kuigi paugutamine hakkas sellest päevast peale Lindede majast vaid 500 meetri kaugusel toimuma sageli, läksid laskjad alles kuu aega hiljem, jaanuari lõpus ennast tutvustama.

Uudis laskepaigast nende kodu kõrval oli Lindedele ootamatu. Veelgi enam ehmatas Raul Lindet, kes on ise kaitseliitlane ja teab relvakasutamise reegleid, see, et suletud karjääri rajatud laskepaigas vedeles maas sadu Kalašnikovi ja siledaraudsete relvade padrunite hülsse.

"Me vaatasime seal laskmiskohad ära ja üks oli täpselt meie maja suunas. Meie maja vahe on 500 meetrit või pole sedagi. Seal on paar laskmiskohta veel, aga oli näha, et on siiapoole ka lastud," rääkis Raul Linde.

Maa anti rendile koolitusettevõttele

Et lähimad naabrid kuulsid enda sõnul lasketiirust alles siis, kui paugud kostma hakkasid ja lasketiiru esindajad ühtegi kontakti maha ei jätnud, arvasid nad esmalt, et tegu on isetegevusega. Lääneranna vallavanema Mikk Pikkmetsa sõnul siiski mitte.

"Siinkohal võin öelda, et see on olnud uue valla tegemata töö, et ei ole uue valla poolt käidud personaalselt," sõnas Pikkmets.

Ligi kolmehektarilise maatüki andis RMK rendile koolitusettevõttele S-Arms, kes rajab sinna laskepaika. Sellest on teadlik ka kohalik omavalitsus, kes andis selleks loa.

Firma S-Arms peab lasketiiru Pärnus ja pidas varem laskepaika Pärnumaal Potsepal. Kui see suleti, renditigi Helgi ja Raul Linde naabruses RMK-lt kümneks aastaks vana karjäär hinnaga 30 eurot aastas.

Ainsana soostus S-Armsi poolt "Pealtnägijale" kommentaare andma juhatuse liige Priit Paulus. Oma kirjalikus vastuses ütles Paulus, et inimeste hirm on asjatu, sest karjääri eraldab juba kaevandamise ajast pärit vall.

Kuigi ettevõtte kinnitusel ei rikutud ohutusreegleid ka esimese kolme kuuga, saatsid nad siiski platsile peale kopa, mis on ehitanud suure ja kõrge liivavalli.

Täiendava valli ehitamine algas kolm kuud tegutsenud laskealal eelmisel nädalal, kui kohalikud kisa tõstsid. Laskeala pidaja tahab, et kuulid isegi teoreetiliselt Helgi ja Raul Linde õuele hulkuma ei pääseks.

Tegemist on lõdvemate reeglitega laskepaigaga

Ametlikult on tegemist aga laskepaiga, mitte lasketiiruga. Kui laketiiru reeglid on seadustes ja määrustes pedantselt paigas, siis laskepaiga jaoks kehtib vaid kaks üldsõnalist ohutuspunkti.

"Ohutusnõuded peab tagama ohutusvall, mis asub märkjoone taga, mis püüab kinni kõik märki minevad ja märgist mööduvad kuulid. Ja ohuala ümber selle peab olema märgistatud ja tähistatud kas siltide või inimestega, et sinna laskesektorisse ei satuks võõraid inimesi ja ka loomi," selgitas siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Sven Põierpaas.

Tema sõnul ei ole aga määratud, kui kõrge laskepaiga ohuvall olema peab ning laskepaigal ohuala kui sellist ei ole.

Kerkib üha enam laskepaiku ja vähem lasketiire

Ka siseministeerium tunnistab, et asi on käest ära ja kehtiv seadusandlus liiga lakooniline ja ebapiisav.

Tekkinud on olukord, kus Eestisse on hakanud kerkima üha rohkem laskepaikasid, mille ohutus lähtub paiga pidaja enda suvast, ja vähem on rajatud rangemate tingimustega lasketiire.

"Raske on vastupidist väita. Loomulikult inimesed teevad asju, mis on lihtsamad, vähem nõutavad nõuded," tõdes Põierpaas.

Riigiasutustel puudub praegu ülevaade sellest, kui palju on Eestis laskepaikasid ja lasketiire, sest neid registreerivad kohalikud omavalitsused eraldi, aga riiklik huvi puudub, kui lasketiirus või -paigas ei osutata tasulist teenust.

Politseis registreerimine muutub kohustuslikuks juba alates sellest suvest, kui uus relvaseaduse säte jõustub.

Ettevõte peab avaldama laskegraafikud

Isegi kui tegu on formaalselt ainult laskepaigaga, kohustas omavalitsus S-Armsi tagama ohutuse ja andma laskegraafikud nii vallale, kohalikele jahimeestele kui ka naabruses tegutsevale karjäärile. Ka seda tehti alles siis, kui naaberpere hakkas lamenti lööma.

"Jah, kahjuks nii kiiresti kui otsuses oli kirjas, et iga kuu 25. tuleks teada anda järgmise kuu laskmised, siis see graafik tuli meile hiljem. Aga nad nüüd on andnud poolaasta graafiku," rääkis Pikkmets.

Saadud laskegraafik, kus näha, et märki on kõmmutamas käinud enamasti reservväelalasi ja kaitseliitlasi koondav laskeklubi, aga näitkes ka kaitsevägi, ei klapi jällegi päevadega, millele Raul ja Helgi Linde kalendris ringi ümber tõmbasid, kui laskmist kuulsid.

Pikkmetsa sõnul vastutab S-Arms selle eest, et laskmas käiakse just graafikus märgitud kuupäevadel.

Põierpaas ütles, et kui väljaspool graafikus märgitud aegu käib alal keegi teine laskmas, tuleks sellest teavitada politseid.

"Me reageerime nendele juhtumitele, nad on omavoliliselt kasutanud kellestki teisest ajutiselt kasutuseta jäänud laskepaika, kuid neil ei ole õigust selleks. Sellest tuleb kindlasti politseid teavitada," kinnitas Põierpaas.

Puud on puruks lastud ja maas on kasutamata padrunid

Naabrite tehtud fotodelt on näha puud, mis on maha niidetud automaaditulega. Laskepaika pidav S-Arms kirjutas "Pealtnägijale" vastuseks, et need puud on jäänud sihtmärkide alale ja on sisuliselt kogemata pihta saanud.

Ebaseaduslike laskjate vastu paneb ettevõte lähiajal püsti videovalve.

Eelmise nädala neljapäeval, kui "Pealtnägija" laskepaigal käis, oli seal lisaks hulgale Kalašnikovi, siledaraudse ja Parabellumi hülssidele, mille laskja tavaliselt üles korjab, ka kasutamata padruneid.

"Hämmastav, huvitav seegi, kuidas nii saab sõjamoona jätta laiali laokile. See on ka nendepoolne viga ilmselt," märkis Jüri Leinpuu.

Vallavanem tunnistas, et kui kasutamata padrunid vale inimese või vale relva sisse satuvad, on need kindlasti ohtlikud. "Sellist asja ei tohiks olla," ütles ta.

Sama meelt on ministeeriumi esindaja. "Seda käitumist ei saa aktsepteerida. Need on ohtlikud, sinna karjääri satuvad lapsed või isikud võivad kasutada mingil muul, valel tingimusel," sõnas Põierpaas.

Eelmisel nädalal leiti laskealalt 26 kasutamata padrunit, mille laskepaiga naabrid toimetasid politseisse.

S-Armsi juhatuse liige Priit Paulus selgitas kirjas "Pealtnägijale", et laskepaiga kasutamine ja tavapärane praktika näeb ette, et laskur kogub pärast laskmise lõpetamist hülsid kokku.

"Kuna veel mõned päevad enne teie poolt kohapeal käimist kattis ala lumi ja hülssidel on kombeks lume sisse kaduda, siis on nende kõigi kohene kokku kogumine lume seest keeruline ning kokku korjamata hülsid kogutakse ja ala korrastatakse peale lume sulamist," kommenteeris Paulus.

"Laskemoona maha jätmine on lubamatu ning vaevalt ka ükski laskepaiga kasutaja, nii seaduslik kui võimalik omavoliline kasutaja, teeks seda sihilikult. Tõenäoliselt kukkusid teie poolt leitud padrunid lumme kas relva tühjaks laadimise või tõrke kõrvaldamise käigus. Oma relva ja laskemoona eest laskepaigas vastutab vastavalt seadusele iga laskur ise," lisas ta.

Ministeeriumis on kooskõlastusringil määrus, millega pannakse paika uued ja karmimad ohutusnõuded ka laskepaikadele.

Vald küsib aga, miks ei pöördunud naaberpere kohe valda, kui kostusid esimesed lasud ja neil tekkis hirm kuulitabamuse ees. Nüüd, sel nädalal tahab vallavanem Mikk Pikkmets kutsuda pererahava ja ettevõtte esindaja ühise laua taha, et leida probleemile lahendus.