Lapsevanem Merle Luik kirjeldas "Ringvaates", kuidas tema 12-aastane laps sai ühel õhtul pärast kella 23 võõralt numbrilt telefonikõnesid ja sõnumi, milles kästi lapsel katuselt alla hüpata ning ähvardati, et vastasel juhul tapetakse tema pere ära.

Pere andis juhtunust teada nii lapse klassikaaslastele, koolile kui ka politseile.

Veebikonstaabel Maarja Punak kinnitas saates, et teateid sellistest sõnumitest võetakse väga tõsiselt. Merle Luige lapsele sõnumi saatnud inimese tuvastamine ei olnud keeruline - tegemist oli ühe lapsega.

Punaku sõnul pooldab tema sellistel juhtudel n-ö ümarlaua korraldamist, kus räägitakse osapooltega sel teemal põhjalikult. Tema sõnul ei ole tegemist hirmutamistaktikaga.

"Laps peab aru saama, et see on tõsine asi, et surmateemadega ei saa nalja teha. /.../ Näiteks 3.-4. klass mängib mängu, mis on Tansformice - see on hiir, kes sööb juustu ja mängu raames on võimalk lastel chattida. Seal on olnud ka, et õpilane kirjutas teisele, et kui sa mulle oma parooli ei anna, siis ma tulen ja panen su maja ja koera põlema. See ei ole normaalne," rääkis Punak.

"Lapsel peab olema nüüd võimalik minna vanema juurde ja öelda, et selline asi juhtus. Kuidas me saame nüüd tekitada lapsele tagasi turvatunde. Kurb on see, et lapsed ei julge minna. Mul on hea meel, et nad pöörduvad minu poole," lisas ta.

Punak tõi näite veel kolmest mängust, millel on kõigil sama sisu. Need mängud on Sinivaal, Kuldne Liblikas ja Punane Öökull.

"Sisu on kõigil sama - sa pead täitma mingeid ülesandeid ja lõpp on see, et teed ise endale otsa peale. Näiteks Kuldses Liblikas hüppad kuskilt kõrgelt alla ja muutud liblikaks," selgitas ta.

Luik kinnitas, et tema pere pole sellise mänguga kokku puutunud. Esimene mõte, kui tema laps ähvardava sõnumi sai, oli Luige sõnul aga see, et laps, kes sõnumi saatis on hädas või sellise mänguga seotud.

Punak tõdes, et tema saadab vähemalt kord nädalas konkreetse juhtumi edasi kindla kooli noorsoopolitseinikule.

"Me üritame seda, et igal koolil on oma noorsoopolitseinik, kes lahendab kõiki probleeme, mis seotud konkreetse kooliga. Tavaliselt ma saadan konkreetse juhuse korra nädalas kindlasti, kus on vaja, et politseinik sekkuks ja läheks kohapeale, ei piisa minu kirjast," rääkis veebikonstaabel.