Meedia: Kreml ei soovi Kemerovo kuberneri suure kära saatel vallandada
Kemerovo oblasti kuberner Aman Tulejev võib oma ametikohalt lahkuda kevade lõpus, kusjuures otsus ta ametist vabastada oli vastu võetud juba enne ohvriterohket põlengut Kemerovo kaubanduskeskuses Zimnjaja Višnja, kinnitasid kaks Venemaa presidendi administratsioonile lähedast allikat väljaandele RBK.
Samas märkisid allikad, et mingit demonstratiivset vallandamist pole Tulejevi puhul Kremlil lähiajal plaanis, kirjutab RBK portaal.
Allikad selgitasid, et kui kuberner praegu kohalt maha võetaks, jääks sellest mulje, nagu oleks Kreml allunud survele. Teiseks põhjuseks, miks meest suure kära saatel ei vallandata, olevat see, et mees on "palju teeneid osutanud".
Kui president Vladimir Putin Kemerovos põlenguohvrite lähedastega kohtus, kõlas ka küsimus Tulejevi vallandamise kohta. Riigipea teatas seepeale, et tegu ei ole otsusega, mida saaks teha vaid "ilusa sõna peale tragöödia taustal". Putin rõhutas, et enne tuleb välja selgitada, kes tulekahju puhkemises süüdi on.
27. märtsi hommikul leidis Kemerovo oblasti administratsiooni hoone ees aset miiting, kus nõuti ametnikelt tõe rääkimist tulekahju asjaolude kohta. Samuti nõudsid paljud, et kuberner peab pärast sellist juhtumit tagasi astuma. Tulejev miitingulistega kohtuma ei tulnud, meeleavaldajaid nimetas ta aga "regulaarseteks skandaalitsejateks". Ametnikel tuli aga Tulejevi puudumist selgitada sellega, et kuberneri korteež segaks päästetöid.
Palju tähelepanu on meedias ja eriti sotsiaalmeedias pälvinud ka Kemerovo kuberneri sõnavõtt, kus ta esiteks Putiniga kohtudes protestijate arvu kohta valetab ning teiseks leiab, et vabandada tuleb tal eelkõige president Putini, mitte aga oma oblasti inimeste ees.
In a horribly servile speech, Kemerovo governor Tuleyev lies to Putin that there are only 200 people at the central square protest and says that his task now is to prevent the opposition from capitalizing on the tragedy.https://t.co/mNPbpdUmk6 via @youtube
— Leonid Ragozin (@leonidragozin) March 27, 2018
Pühapäeval alguse saanud põlengus hukkus praeguste andmete kohaselt 64 inimest, nende seas 41 last. Nii pealtnägijad kui ka osa võimuesindajatest ning päästeametnikest on rääkinud, kuidas keskuse tuleohutussüsteem ei töötanud ning kuidas osa varuväljapääse oli lukustatud nii, et lõksu jäänud inimestel puudus igasugune reaalne võimalus eluga pääseda.
Kriminaalmenetluse raames on praeguseks kinni peetud nii keskuse juht kui ka veel neli keskuse eest vastutavad töötajat. Esialgsetel andmetel sai põleng alguse laste mängumaa batuudi juurest, tõenäoliselt süttis batuudialune kunstmaterjal.
Toimetaja: Laur Viirand
