Grippi haigestumine langes teist nädalat järjest
Gripi tagajärjetel surnute arv kasvas möödunud nädalal 56 inimeseni, kuid nii ülemiste hingamisteede viirustesse kui ka grippi haigestunute arv langes kõigis vanuserühmades.
Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 5866 inimest ning neist 40 protsenti olid lapsed.
Nii ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse kui ka grippi haigestunute arv langes nädalaga keskmiselt 11 protsendi võrra. Haigestumus langes kõikides vanusrühmades. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Ida-Virumaal, Lääne-, Tartu- ja Viljandimaal.
Eelmisest nädalast algas gripiviiruste osakaalu langus, gripiviirused moodustasid 66 protsenti kõikidest ringluses olevatest viirustest. Muudest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine seotud valdavalt RS-viirusega.
Üheksa haigla andmetel on gripi tõttu surnud sel hooajal 56 inimest, kellest 52 olid 65-aastased ja vanemad. Kõik kuulusid gripi riskirühma, keegi polnud vaktsineeritud. Põhiliseks riskifaktoriks on vanus ja südameveresoonkonnahaigused.
Hooajal on intensiivosakonda sattunud 17 inimest hooldekodudest, neist kaheksa surid. Gripi tõttu on haiglaravi vajanud 1225 ja intensiivravi 150 inimest.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel on hakanud haigestumus kõikides liikmesriikides vähenema või on stabiliseerunud. Haigestumuse intensiivsust loetakse kõikides riikides sellest nädalast kas keskmiseks või madalaks.
Toimetaja: Karin Koppel