Terviseameti teatel haigestusid üle 40-aastane mees ja üle 50-aastane naine, kelle haigestumine ei ole seotud reisimisega ja kelle vaktsineerimisstaatus on teadmata.

Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko sõnul on sel aastal Saaremaal laboratoorse kinnituse saanud kokku neli leetrite haigusjuhtu.

„Lisaks juba kinnitatud juhtudele on terviseametil andmed veel kahe leetrite kahtluse kohta, kuid nende juhtude puhul meil laboratoorsete uuringute tulemusi hetkel ei ole,“ lisas Dontsenko.

Äsja selgunud juhtudel puudub seos saarel sel aastal varem registreeritud kahe leetrite haigusjuhuga, kuid Dontsenko sõnul jätkab terviseamet koostöös kohalike perearstidega haigestumise üksikasjade uurimist, kontaktsete väljaselgitamist ja nõustamist.

Leetrite esmasteks haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silma sidekesta põletik ja valgusekartus. Mõne päeva pärast ilmub nahale iseloomulik lööve, mis algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale ning hiljem ülejäänud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik neli-viis päeva enne ja kuni viis päeva pärast lööbe teket. Haiguse peiteaeg on kuni 21 päeva. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole, leevendatakse vaid sümptomeid.

Eestis vaktsineeritakse lapsi vaktsineerimiskavale vastavalt kahe MMR ehk leetrite, mumpsi ja punetiste eest kaitsva vaktsiinidoosiga ühe- ja 13-aastaselt.

Täiskasvanuil, kes pole leetreid põdenud ja keda pole vaktsineeritud või kes ei tea oma andmeid vaktsineerimise kohta, soovitab terviseamet lasta end vaktsineerida kahe MMR-vaktsiinidoosiga.

Sel aastal on Eestis ametlikult kinnitatud kuus leetritesse haigestumist, neist neli Saaremaal ja kaks Harjumaal. Eelmisel aastal registreeriti Eestis üks reisilt kaasa toodud leetrite haigusjuht.