Žegulovi rääkis usutluses Postimehele, et Nilkolajev tunnistas arestimajas mõrva vabatahtlikult üles, näitas vabatahtlikult kuriteopaigal kõike ja rääkis kõigest. "Nilolajevil ei olnud mingeid kaebusi, mingeid pretensioone, et teda oleks keegi kuidagi piinanud."

Endise politseiniku sõnul uuriti ka teisi versioone, kuid Nikolajevi juurest leiti kabuur püstoli ja värske õli jälgedega. "See tähendab, olid kaudsed tõendid, et tal oli relv." Relva viskas Nikolajev enda sõnul prügikonteinerisse, kuid see viidi prügimäele ja relva uurijad ei leidnud.

Nikolajevi armuandmispalve rahuldamise eest võidelnud vandeadvokaat Anti Aasmaa teatas vastuseks Postimehe intervjuule, et president ei andnud hinnangut kohtuotsusele vaid tõi õigusrahu sellesse lõputuna näivasse vaidlusesse õiguspoliitilise otsusega. "Seega ei ole mul põhjust peale võitlust enam rusikatega vehkima hakata asja sisulise külje pealt."

Aasmaa lisas, et NSVL-i omaaegne peaprokurör Andrei Võšinski nimetas ülestunnistust, sõltumata sellest kuidas see saavutati, hellitavalt tõendite kuningannaks. "Ei maksa alahinnata omaaegseid miilitsate õppeasutusi, et nad ei oleks suutnud selle ülla eesmärgi nimel oma õppijatele piisavalt oskusi anda. Jumal tänatud, et tänapäeval tulevad enamus uurijaid sisekaitseakadeemiast, mitte minevikuühiskonna miilitsakoolidest."