Erdoğani sõnul on Türgi-Vene suhted terasest ({{commentsTotal}})

{{1522807860000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX / REUTERS

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kiitis teisipäeval kohtumisel Vene presidendi Vladimir Putiniga kahe riigi suhteid, nimetades neid teraskõvaks.

Türgi riigipea rääkis Ankaras kohtumisel Putiniga "katsetest mürgitada Vene-Türgi" koostööd ja lisas, et "tänu Jumalale on suhted need proovikivid edukalt läbinud".

"Iga nurjunud provokatsiooniga meie suhted tugevnesid, nagu teras pärast raua vees jahutamist," lausus Erdoğan.

Putin lausus, et Vene-Türgi suhetes puuduvad negatiivsed tegurid ning kahe riigi suhted arenevad konstruktiivselt, mida peegeldavad tulemused kaubandus- ja majandustegevuses.

Erdoğan ütles, et Türgi jätkab Venemaaga koostööd stabiilsuse saavutamiseks Süürias ja Lähis-Idas laiemalt. "Meie intensiivne töö rahu ja stabiilsuse tagamiseks regioonis jätkub. Loodan, et kõik meie kohtumised tulevad kasuks kogu regioonile," lausus Türgi president.

Erdoğan ja Putin pidasid teisipäeval esmalt kahepoolse kohtumise ja sellele järgnes Türgi-Vene kõrgetasemelise koostöönõukogu istung.

Kolmapäeval liitus nendega aruteluks Süüria üle Iraani president Hassan Rouhani.

Türgi suhted Iraaniga on veidi paranenud. Mõlema riigi staabiülemad on käinud naaberriigis visiidil. Süüria osas püsivad siiski sügavad erimeelsused, eriti mis puudutab Bashar al-Assadi saatust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Iraan nõuab Assadi võimulejätmist, Venemaale pole Assadi võimulpüsimist enam tingimata vaja ning Türgi meelest on Süüria president oma legitiimsuse kaotanud. Türgi on siiski leebemaks muutunud ning ei nõua enam Assadi tingimata võimult kõrvaldamist.

Türgi-Vene suhted langesid ajutisse madalseisu 2015. aasta novembris, kui Türgi hävitajad lasid Süüria-Türgi piiril alla Vene ründelennuki. Ankara ja Moskva taastasid suhted 2016. aasta suvel.

Puudutati ka Skripalite mürgitamisjuhtumit

Süüriast kõnelemise kõrval ei pääsetud mööda ka muudest päevakohastest teemadest, näiteks Venemaa endise topeltagendi Sergei Skripali mürgitamisest Salisburys, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Türgi president küsis minult mõned teemakohased küsimused ja ma esitasin meie seisukoha. Nagu te teate, sain ma ise sellest vahejuhtumist teada ajakirjanduse vahendusel, ma olen sellest varem rääkinud. Tahan lisada vaid, et vastavalt rahvusvaheliste ekspertide hinnanguile on umbes 20 riiki suutelised tootma neuroparalüütilisi aineid, 20 riigis maailmas," sõnas Putin.

Türgi oli üks väheseid NATO liikmesriike, kes Vene diplomaate seoses Salisbury juhtumiga välja ei saatnud ning Venemaa oskab seda hinnata.

Türgi ja Vene president käivitasid Türgi esimese tuumajaama ehitustööd

Erdoğan ja Putin käivitasid teisipäeval Türgi esimese tuumaelektrijaama ehituse.

Akkuyu tuumajaama ehitab Mersini piirkonda Venemaa ja projekti maksumus on 20 miljardit dollarit (16,3 miljardit eurot).

"Jumala nimel!" hüüdis Erdoğan Ankarast videosilla vahendusel Akkuyu ehitajatele tööde alustamise märgiks. Tema kõrval seisis Putin.

Riiklik telekanal TRT näitas pinnasetöid tegevaid töölisi.

Tuumajaama esimene etapp peaks valmima 2023. aastal ehk kaasaegse Türgi rajamise 100. aastapäevaks, ning tuumajaam peaks lõplikult valmis saama 2026. aastal. Seejärel peaks see katma umbes 10 protsenti Türgi elektrivajadustest.

"Projekti mastaabiga on raske liialdada," ütles Putin tseremoonial. "See märgib Türgi majanduse arengus uut etappi."

Erdoğani sõnul on tuumajaam panus Türgi energiajulgeolekusse ja etendab tähtsat rolli ka võitluses kliimamuutuste vastu.

Putin: Venemaa kiirendab raketisüsteemide S-400 Türgile tarnimist

Putin ütles, et jõudis Erdoğaniga kokkuleppele õhutõrje raketisüsteemide S-400 Ankarale tarnimise tempo kiirendamises.

"Me langetasime otsuse kiirendada nende väga tõhusate Vene süsteemide üleandmise ajakava," ütles Putin Ankaras ajakirjanikele pärast Erdoğaniga kohtumist, jättes esimeste raketipatareide Türki jõudmise ligikaudse aja siiski avaldamata.

Vene riigipea sõnul kiirendatakse S-400-de tootmist "meie Türgi partnerite ja sõprade palvel".

Türgi-Vene relvatehingu maksumuseks hinnatakse kaks miljardit USA dollarit.

Vene ametnikud ütlesid detsembris, et esimesed õhutõrje raketisüsteemid antakse Türgile üle 2019. aasta lõpus või 2020. aasta algul.

S-400 ost tekitab NATO liitlastes muret Türgi ja ülejäänud alliansi riikide sõjatehnika ühilduvusest.

Erdoğan andis mõista, et ei ole huvitatud Lääne kriitikast tehingu aadressil. "See on Türgi otsus. Me tegime otsuse S-400 kohta ja see teema on nüüd lõpetatud," lausus ta.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: