Lõhkise küna ees: naiste palgalõhe käriseb pensionilõheks ({{commentsTotal}})

{{1520501460000 | amCalendar}}
Lõhkise küna ees: vähem teenivad naised hakkavad saama ka oluliselt vähem pensioni.
Lõhkise küna ees: vähem teenivad naised hakkavad saama ka oluliselt vähem pensioni. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kuna Eesti naiste palk on väiksem kui meestel, toob see tulevikus kaasa ka väiksema pensioni. See tähendab, et täna tööl käivaid naisi ootab täiskasvanuelu teises pooles ees palju vaesem elu kui mehi.

Eesti palgalõhe püsib euroliidu suurim, ehkki näitab vähenemise märke. Palgalõhe aga paisub veel sügavamaks pensionilõheks, nii et isegi kui palgad peaksid edaspidi võrdsustuma, tähendab juba pikalt püsinud palkade ebavõrdsus, et pensionilõhe jääb veel pikaks ajaks püsima, selgub Tuleva koostatud analüüsist.

Pensionikeskuse andmete põhjal on Eesti meestel kogutud teise ehk kohustuslikku pensionisambasse keskmiselt 6100 eurot, ent naistel 4700 eurot. Seega on meestel palgalõhe tõttu ka suurem pension tulemas, ent pensionilõhe on suurem kui palgalõhe. Meestel on pensionivara keskmiselt ligi 30 protsenti rohkem kui naistel.

Esimesed käärid tekivad juba tööelu algul. Alla 30-aastastel meestel on kogutud keskmiselt üle kümnendiku enam pensionivara kui naissoost eakaaslastel. Soolise palgalõhe põhjused varieeruvad ebavõrdsest kohtlemisest tööl erinevalt väärtustatud ametite valikuni. Lisaks on 20ndates eluaastates naistest suur osa vahepeal lapsehoolduspuhkusel.

Alates 2013. aastast maksab riik sel ajal ühe lapsevanema teise pensionisambasse neli protsenti keskmisest palgast, ehkki seda ainult siis, kui lapsevanem taipab vastava avalduse kirjutada. Lapsega kodus olles saab keskmist palka teeninud vanem, kelleks on sagedamini ema kui isa, pensionifondi kolmandiku võrra vähem makseid kui tavaliselt – tavapärase 2+4 protsenti mudeli asemel ainult neli protsenti. Kõrgemapalgalised naised kaotavad veel rohkem.

"Kõige suurem lõhe kogunenud pensionivaras meeste ja naiste vahel on seal vanuses 35-45 ehk siis nemad lähevad pensionile suurusjärgus 20 aasta pärast. Selles vanuses see lõhe ongi kõige suurem, üle 30 protsendi," kommenteeris Tuleva kogukonnajuht ja Eesti naisinvestorite klubi eestvedaja Kristi Saare ERR-ile.

"Vanuses 35-45 on need naised, kellel lastega kodus olles tekkis teise samba sissemaksete puhul auk. Kõik naised kui ka mehed, kes vanemapuhkusel on, nende teine sammas jääb ikkagi väiksemaks kui nendel, kes vanemahüvitist ei saa," lisas Saare.

Just kogumisperioodi alguses tekkiv mahajäämus süveneb ajaga – vähem säästetud eurod ei teeni järgmistel aastakümnetel pensionitulu.

Näiteks tänastel pensionäridel on sooline pensionilõhe Eestis ubmes viis protsenti, olles sellega Euroopa Liidu väikseim. Ent see vahe hakkab kiiresti kärisema.

"See tuleneb ajaloolisest pensioni arvestamise metoodikast, aga igal aastal see pensionilõhe meeste ja naiste vahel suureneb, ja suureneb see seetõttu, et väga suur roll on sotsiaalmaksuga maksustatud tulul. Kuna see pension tuleb kokku nii paljudest erinevatest komponentidest, sh ka see soolise palgalõhe enda mõju, siis mina küll täna ei näe, et me saaksime tulevikus öelda, et meil on meessoost pensionäril ja naissoost pensionäril see olukord võrdne," tõdeb soolise võrdõiguslikkuse volinik Liisa Pakosta.

Praegu on palkades kõige ebavõrdsemas seisus 35-49-aastased naised, tulevikus aga kasvab see ebavõrdsus suureks pensionilõheks. Üle 30-aastased naised on kogunud juba üle viiendiku võrra vähem vara kui sama vanad mehed.

Enne 2013. aastat lapsehoolduspuhkusel olnud naistele ei maksnud riik teise sambasse mitte midagi, mis tähendas ajutist sissemaksete peatumist. See võib olla üks põhjus, miks 30ndates aastates naiste positsioon on hüppeliselt halvenenud – nende pensionimaksetes on auk, mis sõltuvalt laste arvust võib küündida viie aasta või enamanigi.

Sellise katkestuse kahjulikku mõju on hiljem väga raske tasa teha. Makseid vabatahtlikult suurendada ei saanud varem ega saa praegugi. Hiljem järele jõuda on raske – vahepeal on järjepidevalt pensioni kogunud meeste vara turgudel juba neile edumaa loonud.

Tänaseks 40ndatesse jõudnud naiste pensionikontol on peaaegu kolmandiku võrra vähem raha kui meestel. Et omavanused mehed “kinni püüda”, peaks sellises positsioonis naine hakkama teenima mitu korda suuremat palka või peaks tema pensionifond saavutama kordades parema tootluse. Tegelikus elus on aga lastega kodus oldud aeg teinud sageli karjääri augu ja pigem kipub palgakasv pidurduma.

Tänased pensionisambad käivitusid 2002. aastal. Praegused üle 50-aastased olid selleks ajaks juba enamasti lastega kodust tagasi ning naistel ja meestel oli pensionikogumise mõttes võrdsem seis. Seetõttu pole üle 50-aastaste vanusegrupis vahe nii karjuv, aga on üsna kindel, et tulevikus pensionilõhe pensioniea lähenedes enam ei kahane, vaid kasvab kindlalt.

Eeldades, et  Eesti keskmine palk kasvab aastas kolm protsenti ja turgude tootlus on viis protsenti aastas ning võttes aluseks, et statistikaameti andmetel oli 2016. aastal meeste keskmine kuupalk 1342 eurot ja naistel 1052 eurot vanuses 25-49, kogub keskmine praegu 35-aastane mees pensionile jõudmise ajaks oma pensionisambasse 113 000 eurot ja keskmine 35-aastane naine 86 000 eurot.

Sellisel juhul hakkab see mees saama teisest sambast pensioni väljamakset kuni 502 eurot kuus (lisaks esimesele sambale), ent keskmine naine peab leppima 395 euroga.

Selleks, et kujunevat olukorda pisutki pehmendada, soovitab Liisa Pakosta naistel kas tasuvamale erialale ümber õppida või palgatõusu küsida: "Uuring näitab, et kui naine Eestis küsib palgatõusu, siis ta saab seda tõenäolisemalt kui mees."

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: