Perling võrdles menetlustähtaegu rutakalt pulmatordi valmistamisega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigi peaprokurör Lavly Perling.
Riigi peaprokurör Lavly Perling. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Prokuröride ülesanne on tagada riigis tõhus ja kiire kriminaalmenetlus, kuid seadusega menetlustähtaegade sätestamine, seda ei kindlustaks, ütles peaprokuröri Lavly Perling reedel oma ettekandes prokuröride üldkogul.

"Mõelgem korraks muude näidete varal ja inimesest lähtuvast vaatenurgast. Kas me näiteks pangaklientidena rõõmustaksime, kui kehtestatakse reegel, et kõik pangatoimingud tuleb läbi viia 15 minutiga, sõltumata sellest, kas kätte on vaja saada kehtivuse kaotanud deebetkaart või investeerida miljon. Või pagaritöökoda, mis lubaks, et kõik kliendid teenindatakse ära kümne minutiga. Kõlab kenasti, ent mõelgem, kas see on ikka inim- või kliendikeskne lähenemine, kui see kümme minutit puudutab nii letist müüdavat rummikooki kui ka pulmatorti," rääkis Perling.

"Andke andeks, aga mina ei sooviks pulmatorti, mis kümne minutiga valmis tehakse. Nii tahab ka prokuratuur pakkuda Eesti inimestele kiiret menetlust, aga seda professionaalselt ja inimesekeskselt," lisas peaprokurör.

Perling ütles, et prokuratuuri eesmärk on tõhus menetlus. Ta märkis, et Eestis registreeriti 2017. aastal enam kui 27 000 kuritegu, praeguse seisuga on Eestis pooleli ligi 10 000 menetlust ja meil on Eestis hetkeseisuga 5600 kahtlustatavat.

"Neist üle 200 on olnud menetluses kaks aastat ja kauem. Kindlasti võiks neid olla vähem ja just seepärast oleme pakkunud välja konkreetsed abinõud menetluste kiirendamiseks: rohkem digitaalseid lahendusi, prokuröride kõrval tööle erikasvatus-, majandus ja IT haridusega konsultandid, rahvusvaheline koostöö vahetuks ning menetlus paindlikuks, et see võimaldaks personaalseid lahendusi," rääkis Perling.

Kiirmenetlus joobes juhtide ja Perlingu sõnul tulevikus loodetavasti üha enam lähisuhtevägivalla asjades on see, mis toimub kinnipidamisest kohtuotsuseni 48 tunni jooksul.

Ta ütles, et 2017. aastal oli kiirmenetlusi 14 protsenti kõikidest lõplikest otsustest. "Nende arv, eriti lähisuhtevägivalla asjade osas, mida mullu oli Eestis 3000 ümber, võiks kasvada ja mitte seepärast, et kiirus oleks eesmärk omaette. Läbi kiiruse on võimalik anda riigi hinnang nii vägivallatseja tegevusele - ja mis ehk veel olulisem – saata sõnum kannatanule, et vägivald on vale."

Üks prokuratuuri eesmärkidest on Perlingu kinnitusel perevägivalla asjades kannatanute suurem toetamine.

"Me teeme seda, kui kohaldame senisest rohkem lähenemiskeeldu ja suurendame neis asjades kiiresti otsuseni jõudnud asjade arvu. Just nii saame me lastele, kes kodus vägivalda pealt näevad või selle all kannatavad, pakkuda abi: vägivallatsejast vanem viiakse kodust ära ja… Ja nüüd on valik, kas ta tuleb hommikul kainenemast tagasi, vabandage, aga sageli pohmellis ja tige ning annab uuesti peksa, sest „karistus“, mis talle esialgu osaks sai, on edasine menetlus," ütles Perling.

"Kui aga selline isik tuleb tagasi koju jõustunud kohtuotsusega, milles on kirjas, et ta on süüdi ja teda on karistatud, siis esiteks hoiab see ehk seda isikut kohe uut vägivallaakti toime panemast, teiseks annab kannatanule niiöelda tugevust kasvada vägivallast välja ja kolmandaks, mis ehk kõige olulisem, annab lapsele sõnumi, et vägivald on vale," rääkis peaprokurör oma ettekandes.

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: