Perling ütles ERR-ile, et prokuratuur ei toeta seaduses täiendavate tähtaegade kehtestamist, ilma laiemat pilti vaatamata, mitmel põhjusel.

"Juba praegu on meie tähtajad Euroopas esirinnas positiivses mõttes. Viimastel aastatel on vähenenud suurte ja mahukate kriminaalasjade menetlustähtajad, meil ei ole aasta jooksul olnud ühtegi vahialuse erandlikku pikendamist, me teeme alaealiste asjadest üle 80 protsendi menetlustest ära vähem kui 120 päevaga," kinnitas ta.

Tema sõnul on prokuratuur lisaks ise seadnud eesmärgid, et Eestis ei oleks ühtegi üle nelja aasta kahtlustatavat ning üle kahe aasta kahtlustatavatega menetlused on juhtiv- ja vanemprokuröride teravdatud tähelepanu all.

"Prokuratuuris lahendust ootavate asjade arv on langenud ning meie eesmärk on, et üle 25 protsendi menetlustest poleks prokuratuuris kauem kui neli kuud. Kindlasti on aasta jooksul 30 000 registreeritud kuriteo hulgas ka neid, mille lahendamine on põhjendamatult veninud ja nende juhtumitega tegeleb prokuratuur sisemise järelevalve kaudu," ütles Perling.

Seepärast tuleb Perlingu sõnul menetlustähtaegade lühendamiseks teemat vaadata laiemalt ehk kuidas muuta kriminaalmenetlus tervikuna põhjamaisemalt ökonoomsemaks.

"See tähendab muuhulgas digitaalsete lahenduste laiemat kasutuselevõttu, paindlikkust menetlustoimingutes, ekspertiiside regulatsiooni muutmist jne," ütles Perling.