Diakooniahaiglat vaevab ruumipuudus
Eesti luterikirikule kuuluv hooldus- ehk diakooniahaigla vajab ruumi juurde, sest neid, kes soovivad kiriku rüpes abi ja hooldust saada, on kordades rohkem kui voodikohti.
Diakooniahaiglas on oma väike kabel või leinaruum. Hospiitsosakond avati 2002. aastal ja selles osakonnas on 12 kohta, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Statsionaarset õendusabi vajavatele patsientidele on 50 voodikohta ning järjekorras ootajaid on sadakond. Hospiitsi jäjekord on sellest eraldi.
Diakooniahaigla nõukogu esimehe Ove Sanderi hinnangul on üks võimalus ruume juurde saada see, kui ehitada hoonele uus korrus. Haiglahoone ise kuulub Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile.
"Olen täiesti veendunud, et leiame vastastikku väga sobiva lahenduse, et tõepoolest töö siin haiglas võiks hästi jätkuda," ütles Sander.
Juhataja Jelena Leiburi sõnul on sarnaselt teiste tervishoiuasutustega ka diakooniahaigla probleem uute töötajate leidmine.
"Personal on meil juba üsnagi eakas ja kui nemad nüüd hakkavad ära kukkuma, siis tekib küll puudus," tõdes Leibur.
Personalile on abiks vabatahtlikud ning hetkel on neid 20. On nii noori kui ka pensionäre, kes lihtsalt soovivad oma oskusi rakendada. Patsiendid võtavad vabatahtlikud meelsasti vastu.
"Nad tahavad suhelda, nad tahavad seltskonda, nad tahavad rääkida, nad tahavad puudutust, kallistust ja seda vabatahtlikud saavad kõike pakkuda," selgitas diakooniahaigla terapeut Hanna-Stiina Heinmets.
Küsimusele, kas luterikirikul jätkuks jõudu sarnaste diakooniahaiglate asutamiseks ka mujal Eestis, vastas Ove Sander, et kuigi kirikul on kogemusi ja ka tahet, jääb sellest siiski väheks.
"Eks me hästi palju sõltume ka riigist ja siinkohal on põhjus tänulikult vaadata haigekassa poole, kellega meil on olnud siiani väga hea koostöö. Aga kindlasti kirik ise ja üksi seda vastutust ei suuda kanda," ütles Sander.
Ühistegevustes löövad kaasa ka pered ja kui patsienti tuleb vaatama pere neljajalgne sõber, siis ei jäeta tedagi ukse taha.
Toimetaja: Merili Nael