Märtsi eksport kahanes kolm protsenti
![Sillamäe sadam.](https://i.err.ee/smartcrop?type=optimize&width=1472&aspectratio=16%3A10&url=https%3A%2F%2Fs.err.ee%2Fphoto%2Fcrop%2F2017%2F11%2F15%2F423739hbc1d.jpg)
Kaupade eksport vähenes tänavu võrreldes 2017. aasta märtsiga kolm protsenti ja import suurenes neli protsent, teatas statistikaamet.
Märtsis eksportis Eesti kaupu 1,1 miljardi euro väärtuses ja importis 1,4 miljardi euro eest.
Kaubavahetuse puudujääk oli 228 miljonit eurot, 2017. aasta märtsis oli see 142 miljonit eurot, teatas statistikaamet.
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid märtsis 16 protsendiga Soome, 12 protsendiga Rootsi ja üheksa protsendiga Läti. Soome eksportis Eesti enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Lätti põllumajandussaadusi ja toidukaupu ning transpordivahendeid.
Eksport kahanes enim Hollandisse 26 miljoni euroga ja Rootsi 22 miljoni euroga. Hollandisse vähenes mineraalsete toodete ja Rootsi elektriseadmete väljavedu.
Enim suurenes eksport Austraaliasse ja Singapuri vastavalt 18 miljoni euroga ja 16 miljoni euroga, kuhu veeti peamiselt mineraalseid tooteid.
Kaupadest eksportis Eestri märtsis kõige rohkem 17 protsendiga elektriseadmeid, 12 protsendiga nii puitu ja puittooteid kui ka mineraalseid tooteid. Enim vähenes 22 miljoni euroga põllumajandussaaduste ja toidukaupade elektriseadmete ning 11 miljoni euroga metalli ja metalltoodete väljavedu. Samal ajal suurenes 19 miljoni euroga mehaaniliste masinate ja 12 miljoni euroga mineraalsete toodete eksport.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli märtsis 70 protsenti koguekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu vähenes seitse protsenti ehk 65 miljonit eurot ja reeksport suurenes kaheksa protsenti ehk 26 miljonit eurot. Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemist mõjutas elektriseadmete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveo vähenemine.
Märtsis importis Eesti kõige enam kaupu Saksamaalt ja Soomest, mõlema osatähtsus oli 12 protsenti Eesti koguimpordist. Saksamaalt imporditi kõige rohkem transpordivahendeid ja elektriseadmeid, Soomest elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid.
Kõige rohkem suurenes import Valgevenest 39 miljonit eurot ehk ligi 11 korda, Leedust 27 miljonit eurot ja Rootsist 23 miljonit eurot. Valgevenest ja Leedust imporditi rohkem mineraalseid tooteid ning Rootsist elektriseadmeid.
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mis andsid 15 protsenti Eesti koguimpordist. Järgnesid 13 protsendiga mineraalseid tooteid ning 12 protsendiga mehaanilised masinad. Enim suurenes mineraalsete toodete ning metalli ja metalltoodete sissevedu. Märtsis vähenes enim keemiatööstuse tooraine ja toodete import.
Allikas: BNS, ERR