Reformierakond – ning selle suuruse ja mõjukuse tõttu tegelikult ka Eesti – on täna uudses olukorras. Oravapartei tegi oma nädalavahetuse üldkogul mitmes mõttes ajaloolise otsuse. Esmakordselt tõusis Reformierakonna juhiks naine ning sama esmakordselt sai liidrirolli varasema esimehe järeltulija. Ühtlasi on Eestil juures üks arvestatav peaministrikandidaat.

Kaja Kallase viimaste päevade esinemine on olnud huvitav segu flirdist oma (sõna otseses mõttes) poliitilise lastetoaga, püüust kohe algusest peale riiginaiselikku haaret näidata ning soovist jätta erakonnale kõik võimalused juba järgmisel aastal opositsioonist pääsemiseks.

Vaevalt on juhus, et sõna „isemajandamine“ kõlas noorema Kallase suust nädalavahetusel mitu korda: sellega suutis ta ehitada semantilise ajaloosilla vanemate põlvkondadeni (kes mäletavad Siim Kallast ühena IME ehk isemajandava Eesti idee neljast autorist), kuid viitas ka otseselt oma isa viimase aja väljaütlemistele uue IME programmi vajaduse kohta. Kaja Kallas ilmselgelt ei plaani mingit n-ö poliitilist isatappu ega isegi deklaratiivset väljarebimist Siim Kallase varjust. Vastupidi, vähemalt praeguses järgus paistab isa nime kandev keep oravaerakonna uuele juhile kõigiti sobivat.

Kui aga mõelda Kaja Kallase programmkõnele, siis selles esines mitu korda üks märgilise tähendusega sõna, mis sunnib Kaja Kallast ühel hetkel oma poliitilisele isasuhtele otsa vaatama – nimelt sõltuvus. Kaja Kallas rääkis oma kõnes liigsest sõltuvusest kui ühest suurimatest nüüdis-Eesti hädadest ning selles kontekstis võib tema taustaga poliitikul oma isikliku sõltumatuse avaldamisega üsna keeruliseks minna.

Siim Kallas ongi Kaja Kallase suurim tugevus ning suurim nõrkus ühtaegu. Isa nime tähendusväli võib aidata jõuda selliste toetaja- ja valijasegmentideni, kelleni Reformierakond seni pole kuigi hästi ulatunud, kuid samas on isa-Kallase poliitilise minevikuga seotud ka hulk avalikkuses visalt surevaid müüte, mis võivad ühel hetkel kaelas rippuvateks veskikivideks osutuda.

Veel võib Kaja Kallase kõne põhjal tõdeda, et avatud rahvusluse mõistele on Eestis tänapäeval juba nii palju kosilasi, et aidaukse taga hakkab kitsaks jääma. Lisaks oravatele on selle oma lipukirjaks võtnud nii IRL kui ka Vabaerakond, seda on Eesti teena paista lasknud president Kersti Kaljulaid ning tegelikult õngitseb selles tiigis ka Keskerakonna Eesti-meelsem tiib. Kusjuures oma erakonna kolme suurt vaala määratledes tegi Kaja Kallas graatsilise liigutuse ning sõnastas need avatud rahvusluse mõistega osavalt kokku kõlama. Üks neist vaaladest – patriotism – ju ei eelda mingit rahvuslikku kuuluvust, piisab Eestimaa-armastusest ning riigitruudusest.

Sellest viimasest rääkides aga pean Kaja Kallase kõnele pisut faktikontrolli tegema. Kikitasin nimelt juba laupäeval kõrvu tema väite peale, et usk Eesti riiki on kõikuma löönud. Ükski uuringutulemus nimelt ei osuta, et kas või pisutki märkimisväärne hulk eestlasi sooviks Eesti iseseisvuse kadumist või isegi praeguse riigikorra muutmist. Siis aga lugesin kolleeg Toomas Sildami intervjuud Kaja Kallasega ja sain aru, et Kallas teeb selles vallas klassikalise poliitilise ühildumisvea, samastades usalduse valitsuse suhtes usaldusega riigi suhtes.

Tõesti, Turu-uuringute AS viimase institutsioonide usaldusuuringu kohaselt usaldab valitsust 52 protsenti ning riigikogu isegi vähem, 49 protsenti vastanutest. Kuid näiteks alati palju parjatud peaministrit usaldab 60 protsenti, presidenti juba 70 protsenti, samuti riiki esindavaid kaitseväge, politseid ja päästeametit aga juba 75-95 protsenti Eesti elanikest. Riik on alati palju laiem mõiste kui punt poliitikuid ning lõpuks pole küsimus selles, kas rahvas on otsustajate suhtes kriitiline, vaid kas rahvas peab oma riiki – ja omariiklust – oluliseks.

Ka ei ole väga tugevalt faktipõhine Kaja Kallase kõnes esinenud väide, et Eestis ei ole hinnatud ettevõtlus ega ettevõtlikud inimesed. Rahvusvahelise AGER-uuringu kohaselt on unistab 52 protsenti nendest Eesti elanikest, kes veel ettevõtjad ei ole, selleks saamisest ning ettevõtluse suhtes on positiivselt meelestatud ligikaudu 90 protsenti elanikest.

Tegelikkus paistab seega mõnes valdkonnas olevat vastuolus Kallase kõne mulle tundub -väidetega. Kuid need on retoorilised iluvead. Nüüd jääme huviga ootama, milline on Kallase juhitud erakonna esimene valimisprogramm. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.