Keskmise sõidukiiruse mõõtmist andmekaitseseadus praegu ei luba ({{commentsTotal}})

Eestis võiks kihutajate vastu võitlemisel kasutada keskmise kiiruse mõõtmist, kuid praegune andmekaitseseadus seda ei luba.

Lubatud sõidukiiruse ületamine on Eesti teedel igapäevane asi. Eestis peab lubatud kiiruspiirangutest kinni vaid 21 protsenti juhtidest. Kas olukorda aitaks parandada kiiruskaamerate arvu tõstmine või hoopis kaamerate funktsiooni muutmine, et need ei mõõdaks hetkekiirust, vaid keskmist kiirust kahe kaamera vahel, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Politsei- ja piirivalveameti juhtiv korrakaitseametnik Kalmer Tikerpe ütles, et see on kindlasti vajalik, sest see tõstab liiklejates subjektiivset riski.

"Soovi jalga tugevamini gaasipedaalile panna siis ei tekiks. See oleks vajalik, kuid iseasi on, kuidas seda lahendada. Seal ei tohi olla teid, mis võimaldavad ära keerata, peale sõita," nentis ta.

Vandeadvokaat ja liiklusjurist Indrek Sirk on samuti toetaval seisukohal.

"Igasuguste rikkumiste tabamisel ja karistuste kohaldamisel tuleb olla võimalikult paindlik. Keskmise kiiruse mõõtmisega saame liiklusest kõrvaldada neid juhte, kes koguaeg sõidavad kiiremini ja võib-olla natuke leebemalt vaadata neid juhte, kes möödasõidul korraks lubatud sõidukiirust ületavad. Kui me saame võrrelda samal lõigul tema keskmist kiirust ja näeme, et ta muidu on sõitnud korralikult, siis saab ka leebem olla," ütles Sirk.

Sirk lisas, et selle keskmise kiiruse mõõtmise rakendamine pole hetkel sugugi lihtne.

"Siin on üks väga tõsine õiguslik probleem, mis on seotud andmekaitsega. Nimelt täna fikseerivad kaamerad ainult nende sõidukite kiirust, mille juhid on lubatud sõidukiirust ületanud. Kui me aga mõõdame keskmist kiirust, siis me peame tegelikult fikseerima kõigi sõidukite andmed 50 kilomeetri tagant ja järgmise kabiini juures sinna saabumise aja ja see tähendab seda, et kuskil kogutakse andmeid, mis sõidukid kuskil liiguvad, kuid see võib inimeste privaatsust hakata rikkuma," nentis Sirk.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: