Brüssel tahab muuta senist praktikat, kus ühtekuuluvuspoliitika raha jagatakse peaaegu eranditult ainult sisemajanduse kogutoodangu järgi ühe inimese kohta.

Põhimõte tahetakse välja vahetada palju põhjalikumate kriteeriumide vastu, mis hõlmaksid noorte töötust, haridust, keskkonda, migratsiooni ja innovatsiooni.

Kallas ütles ERR-ile, et ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on siiani olnud elatustaseme ühtlustamine ehk erinevate piirkondade järeleaitamine, et kogu Euroopa oleks sama elatustasemega.

"See on siiani tähendanud eelkõige vaesemate järeleaitamist, mitte niivõrd hättasattunud jõukamate riikide aitamist juhuks, kui neil peaks see vajadus tekkima," märkis Kallas.

Uute kriteeriumide lisamine tähendaks Kallase sõnul, et Eesti jaoks raha väheneb. "Peame väga hoolikalt osalema läbirääkimistel nii, et mõistetakse ka meie olukorda ja meie sellest oluliselt ei kaotaks."

"Seda tuleb arutada, millele meie võime rõhuda. Aga arvesse tuleks Eesti, Läti ja Leedu puhul seda, et olime 50 aastat okupeeritud. Tänu sellele on meie investeeringukeskkond olnud 50 aastat väga pärsitud. Oleme sellevõrra maas ja teises positsioonis kui vanad Euroopa riigid. Et ka ajalugu tuleks arvesse võtta, millised on stardipositsioonid olnud," selgitas eurosaadik.

Kelam: Balti riikidest võivad saada süütud kannatajad

Eurosaadik Tunne Kelam ütles, et Balti riigid võivad ühtekuuluvpoliitika muutmisel saada süütuks kannatajaks.

"Sest meie oleme kasutanud Euroopa Liidu fonde, eriti ühtekuuluvusfondi kõige paremini, kõige tõhusamalt. Me ei ole raha jätnud üle. Praegu on päris arusaadav, et plaan on suunata raha rohkem lõunasse seoses migratsiooniga ja laiendada kriteeriumeid," lausus ta.

Huvitava uue võimaliku kriteeriumina tõi Kelam esile seaduskuulekuse ehk Euroopa Liidu reeglite austamise.

"Siin on poliitiline nüanss. Sihitakse Poolat ja Ungarit, kes on suuremaid ühtekuuluvusfondist saajaid, rikkudes samal ajal osa EL-i reeglitest," sõnas Kelam.

Maasikas: täiesti empaatiavõimeta ei saa

EL-i ühtekuuluvuspoliitika kriteeriumide muutmisel ei saa Eesti end täiesti pimeda, kurdi ja empaatiavõimetuna näidata, kuigi SKT tase oleks rahajagamisel parim, ütles välisministeeriumi asekantsler Matti Maasikas.

Maasikas, kes alles hiljuti oli Eesti eriesindaja EL-i institutsioonide juures, ütles ERR-ile, et Euroopa Komisjon avalikustab eelarveprojekti aastateks 2021-2027 alles 2. mail ning seni on kõik spekulatsioon.

"Näiteks Läti mõtleb, et miks mitte ei võiks üks kriteerium olla rahvastiku oluline vähenemine. Meie oleme põhimõtteliselt kogu aeg olnud seisukohal, et SKT tase on õige kriteerium," rääkis Maasikas.

Maasika sõnul on kõigepealt vaja näha Euroopa Komisjoni konkreetset ettepanekut. Samas on juba praegu selge, et Eesti ei saa näidata end kurdi, pimeda ja empaatiavõimetuna teiste liikmesriikide suhtes, kes on sattunud hätta või ootamatute probleemide nagu massilise sisserände küüsi.

"Eestil seisab olulisem muudatus ees sellega et meie SKT tase jõuab 75 protsendini EL-i keskmisest, mis tähendab, et vähemarenenud piirkonnast jõuame üleminekupiirkonnaks. Seal on natuke teised reeglid ja saab vähem raha. Üldistatult öeldes: vähem raha asfalti ja rohkem inimestesse," lisas ta.

Mihkelson ja Sõerd: Eesti soov peaks olema SKT-põhine arvestus

Eesti parlamendisaadikud Marko Mihkelson ja Aivar Sõerd ütlesid, et Eesti soov peaks olema SKT-põhine arvestus.

"Ma ütleksin, et seda asja tuleb lugeda üsna tõenäoliseks, et selline stsenaarium meid tababki. Eesti seisukoht on olnud, et Eesti toetab SKT per capita põhist lähenemist struktuuritoetuste jaotamisel. Eesti võiks selle juurde ka jääda," ütles Sõerd (RE) "Aktuaalsele kaamerale".

"Meie seisukoht on olnud, et ühtekuuluvuspoliitika peaks aitama majanduslikult vähemarenenud riike järele Euroopa keskmisele. Eesti seisukoht peaks olema praegu igal juhul see, et me ei taanduks SKT kui peamise kriteeriumi nõudes," rääkis Mihkelson.

Jäärats: märkimisväärset ümberjaotamist ei tuleks

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats märkis, et kui ühtekuuluvustoetuste väljamaksmise aluseid tõepoolest muudetaks, ei tähendaks see ilmselt märkimisväärset ümberjaotamist.

"Eesti ei ole enam kõige vaesemate liikmesriikide hulgas, mis tähendab seda, et muud kriteeriumid on võib-olla ka meile märksa olulisemad selle arutelu juures. Kõik sõltub sellest, millisele kriteeriumile rajada ja kuidas see toimub, aga ma usun, et lõppkokkuvõttes me räägime siiski mitte märkimisväärselt suurest ümberjaotamisest, sest suhtelise jõukuse ja vaesuse kriteerium siiski jääb peamiseks, ma arvan," kommenteeris Jäärats.