Eestlaste kaardimaksed Lätis: piirikaubandus näitab stabiliseerumise märke ({{commentsTotal}})

Ostlejad Lätis Eesti piiri ääres Valkas Alko 1000 alkoholipoes.
Ostlejad Lätis Eesti piiri ääres Valkas Alko 1000 alkoholipoes. Autor/allikas: ERR

Eesti eraisikute kaardimaksete maht Lätis kasvas 2018. aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 50 protsenti, kuid piirikaubandus ei ole võrreldes sügisega süvenenud.

Eestlased maksid aasta esimesel kolmel kuul Lätis kaardiga kokku 529 000 korral (aastakasv +29%) kokku mahus 15,7 miljonit eurot (+50%).

Samas, võrreldes eelmise ehk 2017. aasta neljanda kvartaliga kaardimaksete maht mitte ei suurenenud, vaid püsis detsembrit välja jättes enam-vähem samal tasemel.

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja ütles ERR-ile, et näitajate tõlgendamisel tuleb olla ettevaatlik.

"Väliskaubandusstatistika ja kaardimaksed osutavad, et aasta alguses ei ole piirikaubandus võrreldes sügisega kasvanud. Aastatagusega võrreldes on piirikaubandus siiski märkimisväärselt kasvanud. Vara on aga teha järeldust, et Läti-suunalise piirikaubanduse osas on suurem huvi möödas, sest andmetes on palju lühiajalist kõikumist, mis võib järeldust mõjutada," selgitas ta.

Oja lisas, et Lätis kaardiga maksmine on hooajaline – see on suurem suviti. Maksuerinevusest tingitud piirikaubandus võib sesoonsust mõjutada, mistõttu ei tasu esimese kvartali andmetest veelkaugeleulatuvaid järeldusi teha. Peale selle ei ole andmeid sularahas tehtud ostude kohta.

Eestis toodetud alkoholi Lätti müüdud kogused olid jaanuaris ja veebruaris väiksemad kui sügisel. Üks põhjus võibki olla, et Lätis käimine on hooajaline, nagu näitavad kaardimaksete andmed.

"Veel on võimalus, et Lätis käivad eestlased võivad olla hakanud ostma rohkem Lätis toodetud alkoholi ja seepärast võib olla Eesti tootjate müük sinna väiksem või siis ongi piirikaubanduse tipp ületatud," märkis ökonomist.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: