Albaanlased kerkisid möödunud aastal kolmandale kohale nimekirjas, mis käsitleb välismaalastele esitatud kahtlustusi raskendatud asjaoludel sooritatud narkokuritegudes. Esimesel kohal olid Rumeenia päritolu isikud ja kolmandal kohal olid varem paarkümmend aastat esikohal olnud eestlased, vahendab ajaleht Helsingin Sanomat.

"Albaanlastest narkokurjategijatel on olnud juba aastaid Europolis ohtliku seltskonna maine. Nad on väga otsekohesed ja efektiivsed. Neid saadab väga karmi vägivalla oht," nentis keskkriminaalpolitsei eriuurija Jari Leskinen.

Leskineni sõnul on albaanlastest kurjategijad tegutsenud aktiivselt Lääne- ja Kesk-Euroopas. "Seal on kohalikud kriminaalsed rühmitused neid sõna otseses mõttes kartnud."

Ülevaate kohaselt kahtlustati eelmisel aastal Soomes raskes narkokuriteos kokku 60 albaanlast. Varem on see arv olnud ühe ja kahekümne vahel.

"Albaanlastest narkokurjategijate saabumine on väga murelikuks tegev nähtus. Me oleme mitu aastat arvestanud sellega, et ühel päeval tulevad nad ka Soome. Nüüd on see juhtunud," märkis Leskinen, kuid lisas, et hetkel on veel vara öelda, kuivõrd püsiva nähtusega on tegu.

Rasketes narkokuritegudes kahtlustatud välismaalaste nimekirjas olid eestlased paarkümmend aastat esikohal. Olukord muutus just eelmisel aastal - suurimaks rühmaks kerkisid Rumeenia päritolu kurjategijad, teisele kohale tõusid albaanlased ja eestlaste narkokurjategijad jäid kolmandale kohale.

Rumeenia päritolu kahtlustatavate arv peaaegu kolmekordistus. See tulenes peamiselt sellest, pealinna piirkonnas levitati narkootikumideks klassifitseeritud meditsiinilisi tablette. Rumeenia taustag grupeeringute äriks on narkootiliste ravimite smugeldamine Rumeeniast ja mujalt Euroopa Liidust läbi Rootsi ja Balti riikide Soome.

Albaanlased omakorda keskendusid eelmisel aastal marihuaana, kokaiini ja ecstasy riiki toomisele ning politsei ja tolliamet uurivad praegu koos albaanlaste ulatuslikku ja organiseeritud narkokaubandust.

"Rumeenlastest ja albaanlastest narkokurjategijate erinevuseks on see, et albaanlased moodustavad karmi kategooria relvastatud rühmitusi," rõhutas Leskinen.

Samuti valitseb tema sõnul albaanlaste grupeeringutes karm kord.

"Üks rühm värbas smugeldajaid lähteriikides ja Rootsis, teine korraldas salakortereid, kolmas hoolitses rahastuse ja üldtegevuse eest, neljas suhtles Soomes asuvate vahendajatega. Albaanlased ise pole Soomes eriti tänavatel müümist praktiseerinud," selgitas Leskinen.

Suurem osa kõigist narkokuriteos kahtlustatutest on endiselt soomlased, välismaalaste osakaal oli eelmisel aastal ligi 30 protsenti.

Samas märgib keskkriminaalpolitsei, et välismaistel grupeeringutel on oluline roll selles, kuidas narkootikumid Soome jõuavad. Suuremates uuritud narkoveojuhtumites on kuritegelikud grupeeringud olnud mitmerahvuselised.

Politsei poolt registreeritud narkokuritegude arv jätkas möödunud aastal kasvamist, eelnenud aastaga võrreldes oli kasv üle kümne protsendi.

Leskinen märkis, et samal ajal on vähenenud kodune kanepikasvatus.