Euroopa Komisjon leiab, et Euroopa Liidu eelarve peaks pärast Suurbritannia lahkumist kasvama. Kolmapäeval Brüsselis esitletud eelarvekavand näeb ette pea 1,13 triljoni eurose ühiseelarve perioodiks 2021-2027. Suurenevad teadusele, migratsioonile ja piirivalvele tehtavad eraldised, vähenevad kaks suurimat eelarve kulurida ehk põllumajandus ja ühtekuuluvuspoliitika, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Euroopa Komisjoni nägemus kaasajastatud ühiseelarvest kärbib vaesemate riikide järeleaitamiseks loodud ühtekuuluvusfondi seitsme protsendi võrra, põllumajanduspoliitika jääb viie protsendi võrra õhemaks.

Eesti põllumeestel on oodata otsetoetuste kasvu 24 euro võrra hektari kohta, samas kogu eelarve lõikes võib Eestit ees oodata euroraha vähenemine umbes kolmandiku võrra, ütles Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip.

"Eesti on rikkamaks saanud. Ja selle taustal eeldada, et Euroopa Liit hakkab aina rohkem arenguerinevuste kaotamiseks maksma, seda põhjust meil ei ole. Väga laias laastus - kui siiani maksime sisse ühe miljardi ja saime tagasi neli miljardit, siis uue eelarvekava järgi võib kujuneda nii, et maksame sisse ühe ja saame tagasi kolm miljardit," rääkis Ansip.

Eelarvevolinik Günther Oettinger lükkas ümber möödunud nädalal palju kõneainet tekitanud Financial Timesi väite nagu suunataks eurotoetused uuel eelarveperioodil Kesk- ja Ida-Euroopast ümber Lõuna-Euroopasse.

Ta ütles, et ühtekuuluvuspoliitika vahendite ligipääsu määrab ka edaspidi vähemalt 80 protsendi ulatuses piirkonna rikkus ehk SKT elaniku kohta. Muid kriteeriume nagu kliimakaitse, tööpuudus ja sisseränne, arvestab komisjoni kuni 20 protsendi ulatuses.

"Ma ei näe mingeid dramaatilisi muutusi. Ma ei näe seda, et raha hakkab liikuma Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest Lõuna-Euroopasse. Ehkki tuleb tunnistada, et kriisis kannatanud riigid on olnud põhiliselt Lõuna-Euroopa riigid," ütles Ansip.

Majandusmõttekoja Bruegel analüütik Zsolt Darvas toob eelarvekavandist suurima muutusena esile instrumendi, mis lubab peatada eurorahade väljamaksed riikidele, kes ei järgi demokraatia ja õigusriigi tavasid.

Tähelepanuväärne on ettepaneku juures see, et ükski valitsus ei saa seda vetostada.

"See õigusriigi pakett on väga julge ettepanek ja suur muutus võrreldes varasemaga, kui komisjonil ei olnud mingeid volitusi liikmesriikide suhtes, kes õigusriigi tavasid nõrgestasid," selgitas Darvas.