Euroopa Liidu järgmine eelarve lubab suuremaid investeeringuid innovatsiooni, haridusse ja piirivalvesse. Teaduse rahastamine kasvab 64 miljardilt eurolt 100 miljardi euroni ja Euroopa Komisjon tahab liidu välispiiridele rivistada 10 000 piirivalvurit, vahendas "Välisilm".

Hoolimata ühe suurima netomaksja Suurbritannia lahkumisest, soovib Brüssel eelarve mahtu kastavatada. "Me pakume uueks perioodiks välja mõistliku ja realistliku eelarve summas 1276 miljardit eurot," sõnas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker eelarvekava tutvustades.

Juncker lisas, et kui ta oleks arvestanud kõikide valitsuste ettepanekutega, oleks pidanud eelarve kahekordistama.

Mõttekoja EPC analüütiku Annika Hedbergi hinnangul on Euroopa Komisjoni eelarvekava minevikus kinni ega too oodatud uuendusi, mida muutuva kliima, rahvastiku ja julgeolekupildiga ühendus tulevikuks vajab.

"Komisjon on oma ettepaneku maalinud vanale lõuendile. Kontekst on muutunud ja ma oleksin lootnud komisjonilt palju ambitsioonikamat ettepanekut. Samal ajal on see poliitiliselt realistlik," ütles Hedberg.

Analüütik leiab, et komisjoni plaanitud kärped kahelt suurimalt kulurealt - põllumajandus- ja ühtekuuluvuspoliitikalt - pole eelarve moderniseerimiseks piisavad.

Komisjoni eelarveplaanile tuleb kriitikat igast suunast. Saksamaa välis- ja rahandusminister nõuavad õiglasemat koormajagamist ega näi leppivat Berliini sissemaksete suurenemisega 10 miljardi euro võrra aastas. Prantsusmaa põllumajandusministri sõnul on farmerite toetuste vähendamine mõeldamatu. Rootsi, Taani ja Holland leiavad, et kui liit jääb Suurbritannia võrra väiksemaks, peab vähenema ka eelarve.

Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip usub, et eelarves kokkuleppimine saab olema keerulisem kui kunagi varem, sest erimeelsused on suured.

Ansip ütles, et kuigi Eesti võib järgmisel eelarveperioodil saada ühtekuuluvusfondist kolmandiku võrra vähem abiraha, pole paanikaks põhjust.

"Hea uudis on see, et see üleminek ühelt eelarveperioodilt ei saa sugugi nii järsk olema nagu oleksime seda võinud eeldada. Kui oleks rakendatud Berliini valemit, siis kaotus Eesti järgi oleks olnud märksa suurem kui ta praegu kujuneb," rääkis Ansip.

Mõttekoja Bruegel analüütik Zsolt Darvas kinnitas, et Kesk-Euroopa riigid saavad ka edaspidi suure osa rahast. "Komisjoni ettepanek ütleb selgelt, et piirkonna sisemajanduse kogutoodang (SKT) inimese kohta jääb peamiseks arvestusmeetodiks, mis tähendab, Kesk-Euroopa riigid saavad ka edaspidi suure osa rahast," rääkis ta.

Õigusriigi põhimõtete rikkumine toob eurorahade piiramise

Suurim muutus seitsmeaastase eelarve ettepanekus on võimalus eurorahade väljamaksmine peatada, kui komisjon tuvastab õigusriigi tavade rikkumise.

"Kui EL-i liikmesriigi valitsus ei taha järgida Euroopa väärtusi, pole neil vaja Euroopa raha. See on reaalsus, mille peame eelarvesse kirjutama. EL-i raha peaks aitama majandusi, aitama kodanikke, mitte ei peaks seda andma Orbáni perele või rahastama tema jalgpallistaadione. See ei ole mõistlik raha kulutamine," kommenteeris Euroopa Parlamendi ALDE fraktsiooni juht Guy Verhofstadt.

"See on üks asi, mille eest ma Euroopa Komisjoni kiidaksin. Euroopa Liidu põhimõtete eest seistes näitavad nad selgroogu. Õigusriigi ja demokraatia tavade järgimine on Euroopa Liidu kesksed väärtused. Selle sidumine eelarvega on iseenesest oluline signaal," ütles Hedberg.

Ungari välisminister Viktor Orbán nimetas komisjoni ettepanekut väljapressimiseks. Ta leiab, et Lääne-Euroopa on kohustatud Kesk- ja Ida-Euroopale maksma, sest viimased avasid oma turud ja lubasid Lääne ettevõtetel teenida meeletu kasumi.

Zsolt Darvase sõnul ei saa Poola ja Ungari õigusriigi nõuet vetostada. "Euroopa Liidu nõukogus on selle heakskiitmiseks vaja üksnes kvalifitseeritud häälteenamust. Üks või kaks riiki ei saa seda blokeerida kui suurem osa riike seda uut protseduuri pooldab," selgitas ta.

Ansipi sõnul ei ole õigusriigi nõuetest kinnipidamise säte pelgalt poliitiline surveavaldus, vaid instrument, mida komisjon on valmis reaalselt kasutama.

"Kui oled andnud lubaduse mingeid tingimusi täita, siis tuleb ka seda lubadust austada. Kui seda lubaduse murdmist karistatakse sellega, et enam raha ei maksta, siis ei saa selles midagi üllatuslikku olla," rääkis Ansip.

Arvestades lahvatanud pingeid, on vähetõenäoline, et seitsmeaastases eelarves õnnestub kokku leppida enne järgmise aasta kevadel toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi, nagu loodab komisjon. Vaatlejad ennustavad, et valitsuste vaidlus võib kesta kaks aastat ja on oht, et selle käigus ohverdatakse innovatsiooni ja teadusraha lehmade ja betooni tarbeks.

"On erakordselt suur oht, et see nii läheb. Kurb reaalsus on see, et kuigi Euroopa Liit on endale seadnud eesmärgid ja peaks seisma oma põhimõtete eest, siis kui asi jõuab detailideni, muutuvad kõnelused kauplemiseks, kus iga liikmesriik püüab kaitsta üksnes oma rahvuslikke huvisid," kommenteeris Hedberg.

"Välisilma" stuudios rääkis EL-i tulevase eelarve teemal Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand.