Eesti kasu EL-i uue eelarve tõukefondidest väheneb kolmandiku võrra ({{commentsTotal}})

{{1525262340000 | amCalendar}}

Euroopa Komisjon esitas kolmapäeval Euroopa Liidu järgmise perioodi eelarvekava. Eesti jääb küll jätkuvalt netokasusaajaks, ent kasu võrreldes panusega kahaneb tuntavalt.

EL-i eelarve aastatel 2021-2027 kannatab Suurbritannia liidust lahkumise tõttu. Kui suure osakaalu oma SKP-st peaksid ülejäänud riigid eelarvesse maksma, on veel otsustamisel.

Komisjon teeb ettepaneku pikaajalise eelarve kohta, mille kulukohustused aastatel 2021–2027 moodustavad 1135 miljardit eurot (väljendatuna 2018. aasta hindades), mis on võrdväärne 1,11 protsendiga 27 EL-i liikmesriigi kogurahvatulust (praegu üks protsent kõigi EL-i riikide SKP-st).

Selline kulukohustuste maht tähendab, et makseid tehakse 1105 miljardi euro (mis vastab 1,08 protsendile kogurahvatulust) väärtuses (2018. aasta hindades). See hõlmab EL-i peamise arengukoostööd rahastava vahendi Euroopa Arengufondi lisamist EL-i eelarvesse. Viimane toimis seni valitsustevahelise kokkuleppena. Inflatsiooni arvesse võttes on uue eelarve maht võrreldav praeguse, 2014.–2020. aasta eelarve suurusega, teatas Euroopa Komisjon.

Eesti alaline esindaja EL-i juures Matti Maasikas teatas Twitteri vahendusel, et ühtekuuluvuspoliitika ehk struktuurivahendite absoluutnumber jooksevhindades on pea sama, mis praegu, seega tuleb selle poliitika tegelik kärbe eeldatava inflatsiooni võrra, mida arvestatakse 11 ja 12 protsendi vahele.

"Ühed ütlevad, et eelarvemahuks võiks olla 1,0 protsenti rahvuslikust kogutulust. Need on need inimesed, kes endiselt David Cameroni ideid järgivad. Ja teised, näiteks Euroopa Parlamendis ütlevad, et maht peaks olema 1,13 protsenti rahvuslikust kogutulust," selgitas EL-i digitaalse ühisturu asepresident Andrus Ansip ERR-i raadiouudistele. "See, mida meie täna välja pakkusime, see räägib 1,12 protsendist rahvuslikust kogutulust, aga selle idee peavad ära ostma ka netomaksjad praegu."

Ansipi sõnul on praeguseks teada vähemalt neli riiki, kes on väljendanud seisukohta, et kui Suurbritannia lahkub EL-ist, peab ka liidu eelarve vähenema.

Samas leiab Ansip, et lisaraha vajavad nii migratsioon, digivaldkond kui ka teadus, millest kahte viimasesse investeeritaksegi EL-is 64 protsenti praegusest perioodist enam.

"Ma arvan, et see ettepanek, mille meie täna esitasime, on väga tasakaalukas ettepanek," hindas Ansip.

Eesti SKP üle 75 protsendi EL-i keskmisest

Eesti osa tõukefondidest väheneb seoses sellega, et Eesti elatustase on tõusnud, ületades 75 protsenti EL-i keskmisest sisemajanduse kogutoodangust, mis on eelarvestamise nn maagiliseks piiriks, millest sõltub riigile eraldatav EL-i eelarve.

"Jah, ilmselt Eesti hakkab saama vähem, aga ka see pole väga kindel, sest palju sõltub sellest, palju Eesti teadlased oskavad teadusrahastust taotleda Euroopa Liidu fondidest; kuidas on võimalik meie transpordiprojektidele raha saada," loetles Ansip täiendava tulu võimalusi Eestile.

Ta kinnitas siiski, et kui eraldi taotlemise projektid kõrvale jätta, siis Eesti senine rahastus "üks miljard sisse, tagasi neli miljardit" muutub kava kohaselt laias laastus vahekorraks "üks miljard sisse, tagasi kolm miljardit".

"Aga põhimõtteliselt selleks me pidime valmis olema," rõhutas Ansip.

Kui Eesti 2004. aastal EL-iga liitus, oli Eesti SKP elaniku kohta 54 protsenti EL-i keskmisest. 2017. aastaks oli see juba kerkinud 75 protsendini SKP-st.

"Ehk siis Eesti on saanud küllalt kiiresti rikkamaks ja selles kontekstis oodata, et EL-ist Eesti järeleaitamiseks eraldatud vahendite maht kasvab, oleks muidugi liiast," leidis Ansip.

Kui palju Eesti eelarve seetõttu kahaneb, pole veel täpselt teada.

"Seda saame teada alles nelja nädala pärast, kui Euroopa Komisjon esitab nn fondimäärused ehk konkreetsed eelnõud eelarvega seotud poliitikate tuleviku kohta. Seega, kõik täna esitatavad arvamused Eesti netopositsiooni muutuse kohta on spekulatiivsed ka siis, kui tõeks osutuvad," märkis Maasikas Twitteris.

"Sama kehtib ka meie põllumajandustoetuste harmoneerimise kohta EL-i keskmise tasemega. Sahistatakse nii 30-protsendilisest kui ka 50-protsendilisest sammust - keskmiseni jõudmine siis vastavalt umbes aastaks 2041 või juba 2034. Siin mängib kaasa ka kasutuses olevate hektarite arv, mis Eestis kasvab," selgitas Maasikas. "Ühtse põllumajanduspoliitika otsetoetuste summa väheneb tänase ettepaneku järgi umbes samapalju, kui seni Suurbritannia osa. Ka põllumajanduspoliitikas tuleb kärbe väiksem, kui kardeti."

Maasika sõnul ootab ka transpordi rahastamist Euroopa ühendamise rahastust (CEF) järsk langus, ehkki vaesemate riikide toetuseks rajatud ühtekuuluvusfondi eraldatakse raha transpordile senises mahus ehk 11,3 miljardit eurot.

"Nagu arvata oli, tõusis oluliselt teaduse-innovatsiooni, Erasmus+, rände- ja piirikorralduse ning julgeoleku- ja kaitsevaldkonna rahastamine. Näiteks sõjalise liikuvuse jaoks umbes kuus miljardit," loetles Maasikas kasvuvaldkondi.

Kasvab ka EL-i välistegevuse ja digivaldkonna rahastamine.

Eelarvestamise põhimõtted muutumas

Eelarve rahastamiseks otsib Euroopa Komisjon uusi makse. Välja on pakutud näiteks ettevõtte tulumaks, plastikumaks, osa emissioonikaubanduse tuludest.

"Uute vahendite üle [käivad] alati tulised vaidlused, mis lõppevad eikuskil. Seekord teisiti?" küsib Maasikas Twitteris retooriliselt. "EL-i maksete sidumine EL-i põhiväärtuste järgmisega on lahendatud peamiselt kohtusüsteemi ja eelarveasjade kohtuliku kontrolli toimimise järelevalve sildi all. Kui ei toimi nagu peab, on Komisjoni ettepanek maksed peatada. Nõukogul on võimalus häälteenamusega ettepanek tagasi lükata."

Maasikas rõhutas, et seejuures ei tohi kannatada EL-i rahast kasusaajad. "Näiteks Erasmuse tudengitele peab valitsus ikka maksma, ka siis, kui maksed EL-i eelarvest on peatatud," tõi ta näiteks.

Kui seni sõltus riigi toetus EL-i eelarvest sellest, kas SKP osakaal inimese kohta on üle või alla 75 protsendi, siis nüüd on see põhimõte muutumas. Ansip ei pea seda samas märkimisväärseks muutuseks.

"Ka eelmist eelarvet koostades arvestati kriisist tekkinud täiendavate kahjudega, ja seetõttu kolm Balti riiki, sealhulgas Eesti, said erikohtlemise osaliseks, ja selle tagajärjel elaniku kohta Euroopa Liidu toetused osutusid Eestis kõige suuremateks üle terve Euroopa Liidu."

Komisjon teeb ettepaneku ühise põllumajanduspoliitika ning ühtekuuluvuspoliitika rahastamist mõõdukalt vähendada – mõlema puhul umbes viie protsendi võrra.

Komisjoni eesmärk on vähendada uue eelarvega bürokraatiat, mistõttu vähendatakse EL-i eelarveväliselt rahastatavate programmide arvu 58-lt 37-le ning kehtestatakse eelarvele ühtne reeglistik ja selgemad eesmärgid. Samuti soovitakse eelarve kasutamist paindlikumaks muuta, et saaks kiiremini reageerida näiteks sellistele kriisidele nagu 2015. aastal lahvatanud pagulaskriis.

Eesti panus EL-i eelarvesse kasvab vähemalt kümme protsenti

Kui praegu saab Eesti iga makstud euro eest euroliidust tagasi neli eurot, siis järgmisel perioodil saab Eesti vähem. Samas ei ole rahandusministeeriumi kinnitusel veel selge, kui palju vähem.

"Seda, kas see number on kolm, kaks ja pool või kolm ja pool eurot ühe euro vastu, on täna veel väga vara öelda. Lõplikud numbrid saavad selgeks läbirääkimiste käigus, mis võivad väldata mitu aastat. Me eeldame, et struktruuriraha me saame tõesti vähem," kommenteeris rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Pille Pruunsild.

Tema sõnul võivad põllumajandustoetused Eestile suureneda. Eelarvekava järgi tõusevad põllumajanduse otsetoetused Eestis 24 euro võrra hektari kohta.

"Kuna Eesti otsetoetused täna on oluliselt madalamad Euroopa Liidu keskmisest, siis võib see meile kaasa tuua mõnevõrra vahendite suurenemise põllumajanduspoliitikas. Samuti need valdkonnad, mis võivad saada järgmisel perioodil tuntavalt raha rohkem kui käesoleval perioodil - teadus, riigikaitse, piirikaitse -, võivad tuua samuti Eestile lisaraha juurde," selgitas Pruunsild.

Tema sõnul kasvab Eesti sissemakse EL-i eelarvesse vähemalt kümme protsenti.

"Praegu maksame Euroopa Liidu eelarvesse umbes 220 miljonit eurot aastas ja tõenäoliselt, kui me võtame aluseks täna komisjoni tehtud ettepanekud, siis meie sissemakse kasvab vähemalt kümme protsenti," ütles Pruunsild.

Toimetaja: Merilin Pärli, Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: