Euroopa Komisjoni kavajärgi väheneks Eesti rahastus Euroopa Liidu struktuurifondidest 24 protsendi jagu.

"Ma usun küll, et Eesti peaks olema selle eelarvekavaga, mille täna komisjon esitas, üksjagu rahul, sest alates 1999. aastast on ühtekuuluvuspoliitika vahendeid jagatud nn Berliini meetodil. Ja kui nüüd oleks kasutatud seda Berliini meetodit nii nagu ta kunagi loodi, siis oleks Eestis saadava tulu vähenemine olnud koguni 45 protsenti. Kui me oleme oma vaimu valmis seadnud -45 protsendiks ja pärast kujuneb see vähenemine 24 protsendiks, siis see on ju pea kaks korda parem tulemus kui oskasime oodata," kommenteeris Ansip ERR-ile.

Ta lisas, et samuti on Eesti saanud üksjagu rikkamaks võrreldes selle ajaga kui ta Euroopa Liiduga liitus. Ansip selgitas, et liiduga liitumise ajal oli Eestis SKT elaniku kohta 54 protsenti EL-i keskmisest, praeguseks on see 76 protsenti EL-i keskmisest.

"Nii et, jah, Eesti peaks olema selle eelarvekavaga üksjagu rahul, ehkki arvan, et päris rahulolekuks põhjust ei ole, sest need läbirääkimised alles algavad, need ei ole lõppenud," ütles ta.

Ansip ei usu, et Eestil oleks võimalik väga palju juurde võimalik saada, kuigi seda peaks üritama. Samas on kõigil meie regioonis veel võimalik kaotada.

Aasta alguses valitsuse õhku visatud idee jagada Eesti suuremate eurotoetuste nimel kaheks ei ole Ansipi sõnul hea idee.

"See on selgelt seotud pettusega, sest regiooni suuruseks peaks olema vähemalt 800 000 inimest. Oleks võimalik veel erandite erandit taotleda kuidagi, aga selle põhjendus Eesti puhul on praktiliselt olematu," rääkis ta.

Ansipi sõnul ei maksa Eestil unustada, et ka kärbitud eelarvekava põhjal jääb Eesti jätkuvalt üheks suuremaks kasusaajaks.

"Kui vaadata ühtekuuluvuspoliitika toetusi inimese kohta, siis selle eelarvekava järgi peaks Eestis iga inimene saama aastas toetust 317 eurot, sellega on ta Euroopa Liidus endiselt esikohal. Euroopa kesmine on 106 eurot," ütles Ansip.

"Jah, meil on kahtedel eelmistel eelarveläbirääkimistel väga hästi, oleme inimese kohta toetuse järgi olnud Euroopa Liidus selgelt esikohal, praegu oleme ühed suuremad kaotajad, sama suured kaotajad nagu Ungari, Leedu, Tšehhi, Malta ja peaaegu ka Poola samas seltskonnas, aga selle eelarvekava järgi toetus elaniku kohta on endiselt Eesti puhul kõige suurem," lisas ta.