Oettinger eitas struktuuritoetuste suurt ümbermängimist EL-i eelarves ({{commentsTotal}})

Foto: Euroopa Komisjon

Euroopa Liidu uues eelarves jäävad ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) raames antavate struktuuritoetuste eraldamise põhimõtted suures osas samaks ning ei ole alust karta, et seni toetuste määramise aluseks olnud riikide rikkuse näitajate asemel hakkavad muud parameetrid määravat mõju avaldama.

"Mis puudutab SKT-d ja RKT-d (sisemajanduse kogutoodangu ja rahvuslikku kogutoodangut - BNS), siis vähemalt 80 protsenti määrab see riikidele eraldavate toetuste suuruse," ütles Euroopa Komisjoni eelarve ja personialiteemade volinik Günther Oettinger kolmapäeval eelarvekava tutvustades.

Ülejäänud parameetrid, mille alusel ühtekuuluvuspoliitika toetusi arvestatakse, kajastavad kliimakaitset, tööturgu, rännet, lisas Oettinger Brüsselis peetud pressikonverentsil.

Seega neli kuni kuus kriteeriumi määravad ainult umbes viiendiku ühtekuuluvuspoliitika rahade jaotamise, märkis ta. Volinik rõhutas väjendit "vähemalt 80 protsenti" ning lisas, et praegu määratakse ühtekuuluvuspoliitika toetusi umbes 86 protsendi ulatuses riikide rikkuse taset arvestades.

Eelmisel nädalal tekitas Euroopa Liidu idapoolsetes riikides ärevust ajalehes Financial Times ilmunud artikkel, milles väideti, et uus eelarvekava näeb ette ühtekuuluvuspoliitika toetuste suure ümbersuunamise Ida- ja Kesk-Euroopalt lõunapoolsematele liikmesriikidele nagu Hispaania ja Kreeka, arvestades neid tabanud rändevooge ja majanduskriisi.

Oettingeri sõnul on kolmapäeval avaldatud uues eelarveettepanekus eraldatud ühtekuuluvuspoliitikale aastateks 2021-2027 kokku 373 miljardit eurot, mille täpsema jaotuse esitab ta koostöös regionaalpoliitika voliniku Corina Crețuga avalikkusele 29. mail.

Eesti  saab aastatel 2014–2020 Euroopa Liidu eelarvest ühtekuuluvuspoliitika toetust kokku umbes 3,2 miljardit eurot.

Uued sissetulekud eelarvesse

Oettinger selgitas pressikonverentsil, et komisjon on teinud ka ettepanekuid sissetulekute suurendamiseke eelarves.

"Heitkogustega kauplemise süsteem on Euroopa alusel. Kliimakaitsest on saanud Euroopa põhikompetents. Me tahame sellest osa sissetulekutest tuua Euroopa eelarvesse," rääkis ta.

"Mis puudutab mittetaaskasutatavat plastikpakendit, siis tahame välja pakkuda ka sellealase maksu liikmesriikides. Kuidas liikmesriigid seda teevad - käskude, keeldude, maksustamiste kaudu - see on nende asi, aga see puudutab seda, kuidas vähendada plastikpakendi kogust. See on ühine eesmärk, aga otsuste, meetodite valikul on subsidiaarsus," lisas volinik.

Tema sõnul on kavas ära kaotada tagasimakse. "Õigluse huvides ei saa seda teha üleöö, seetõttu pakume välja astmelise kava. Meil on viis astet, viime sellega tagasimaksed nullini ja saavutame selle, et finantseerimise alused on ühtsed, sest me ei taha seda, et täna üleöö peavad mõned riigid hakkama maksma oluliselt rohkem kui enne," selgitas ta.

Oettingeri sõnul on viis põhjust miks liikmesriigid peavad rohkem Euroopa eelarvesse maksma.

"Inflatsioon - selle vastu ei saa. Teiseks, RKT kasv. Rahvamajandused kasvavad, kuna majandus kasvab ja see annab ka panuse Euroopa majandusse. Samamoodi kasvavad progressiivselt riikides maksutulud. Kolmandaks, Brexit. See auk tuleb täita ja seda ei saa täita kärbetega. Neljandaks, uued ülesanded. Need nõuavad uut raha, aga me saame seda teha arukamalt, tõhusamalt, tegeleda rändeküsimustega mõistlikumalt. Viiendaks, tagasimaksete kaotamine. Ka see tulevikku vaatav, aga see tähendab ka suuremaid sissemakseid," rääkis ta.

Rändeteema tugevdamine

Oettinger kinnitas, et EL tahab tugevdada rändevaldkonda eelarves.

"Migratsioon ja integratsioon ühelt poolt, naabrusabi ja arenguabi teiselt poolt - mõlemad saavad toetust. Kui me seda teeme, siis saame ka õiguse oma piiri kaitsta. Mitte kinni panna, vaid me tahame teada, kes tuleb meie juurde, miks ta siia tuleb, millisel õiguslikul alusel. Sellega hakkab tegelema meie Euroopa agentuur koos Euroopa Liidu liikmesriikidega," rääkis ta.

"Bulgaaria, Kreeka, Itaalia, Küpros, Malta, Poola on need, kes peaksid täna tuge saama. Meil on selles agentuuris praegu 1200 kohta, meil on kavas seda suurendada kuni 10 000 kohani. Euroopa piirivalve, piirihaldus saab 10 000-liikmeliseks," lisas Oettinger.

"Sellega me seome lootuse, et me suudame Euroopa Liidu välispiire täielikult kontrollida, mis tähendab seda, et Austria-Saksamaa, Saksamaa-Taani, Itaalia-Austria piirid, sisepiirid on need, kus Schengeni reeglid kehtivad. Need piirikontrollid, mis praegu toimuvad, on ebaseaduslikud. Me tahame anda kõigile vaba liikumise võimaluse sisepiiridel. Vaba liikumine peab uuesti taastuma. Me teeme seda sellisel kombel, et Euroopa Liit investeerib meie välispiiride kaitsesse ja haldamisse," selgitas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR/BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: