Vene võimud on pidanud kinni ligi 1600 inimest, Navalnõi sai vabaks ({{commentsTotal}})

Venemaal peeti laupäeval üle kogu riigi korraldatud opositsiooni meeleavaldustel kinni pea 1600 inimest, teatas sõltumatu vaatlusühendus.

Venemaal toimuvad laupäeval meeleavaldused president Vladimir Putini esmaspäeval algava uue ametiaja vastu. Opositsioonijuht Aleksei Navalnõi, kellel ei lubatud märtsikuistel presidendivalimistel Putini vastu kandideerida, on kutsunud venelasi enne Putini uut ametiaega meeleavaldustele loosungi all "Mitte meie tsaar".

Sõltumatu vaatlusühendus OVD-Info teatas varem, et politsei pidas 19 Venemaa linnas meeleavaldustel kinni pea 1600 inimest. Neist üle 700 peeti kinni Moskvas ja enam kui 230 riigi suuruselt teises linnas Peterburis.

Navalnõi, tema liitlane Nikolai Ljaskin ja mitu nende toetajat peeti kinni Moskvas Puškini väljakul sanktsioneerimata meeleavaldusel, mida politsei püüdis pisargaasi kasutades laiali ajada, ütlesid AFP korrespondendid.

Enne seda kähmlesid opositsiooniliidri toetajad Kremli-meelsete aktivistidega. AFP korrespondentide sõnul hüüdsid meeleavaldajad protesti käigus muuhulgas "neljas ametiaeg - vanglas" ja "sinust kõrini".

Politsei kinnitas hiljem Navalnõi kinnipidamist meeleavaldusel, millel osales korrakaitsjate hinnangul umbes 1500 inimest.

Venemaa suuruselt teises linnas Peterburis kogunes peatänavale Nevski prospektile sanktsioneerimata meeleavaldusele mitutuhat inimest, hüüdes "Venemaa saab vabaks" ja "Maha tsaar".

Mõned kandsid plakateid "Veel kuus aastat allakäiku" ja "Internetivabaduse eest".

Uuralites asuvas Tšeljabinskis peeti kinni üle 160, Siberi idaosa linnas Krasnojarskis 35, riigi põhjaosas Jakutskis 75 ja Siberi edelaosas Novokuznetskis 26 meeleavaldajat.

Võimud olid mitu Navalnõid toetavat aktivisti kinni pidanud juba reedel.

Navalnõi ise kirjutas enne meeleavaldusi Twitteris Putini kohta, et "argpükslik vanamees peab ennast tsaariks".

Putin (65) vannutatakse esmaspäeval presidendiametisse neljandaks ametiajaks, mis kestab 2024. aastani.

Ametlike tulemuste järgi valiti Putin 18. märtsi presidendivalimistel ametisse tagasi 76,69 protsendi hääletamas käinute häältega. Teda toetas 56 430 712 Vene kodanikku — üle poole elanikkonnast.

Valimistel puudus tõeline konkurents ning nende tulemus oli ette teada. Ainsa opositsioonilisi seisukohti väljendanud kandidaadina osales valimistel teletäht ja Peterburi kunagise linnapea Anatoli Sobtšaki tütar Ksenja Sobtšak.

Vaatlejad avaldasid enne meeleavaldusi kartust, et protestid võivad viia samasuguste massiliste vahistamisteni nagu kuus aastat tagasi, kui opositsioon korraldas Putini kolmandaks ametiajaks presidendiks vannutamise eelõhtul Moskvas suurmeeleavalduse.

Bolotnaja väljakul korraldatud meeleavaldus kasvas üle kokkupõrgeteks korrakaitsjatega ning võimud karistasid hiljem karmilt väidetavalt politseinikke rünnanud opositsioonitegelasi. Niinimetatud Bolotnaja kaasuste raames esitati kriminaalsüüdistused umbes 30 meeleavaldajale, kellest paljud saadeti 2,5 kuni 4,5 aastaks vangi.

Politsei lasi õhtul Navalnõi kohtuistungini vabaks, teatas korruptsioonivastase fondi advokaat Veronika Poljakova.

"Navalnõi vabastati kuni 11. mail toimuva kohtuistungini," ütles Poljakova.

Opositsioonijuhti süüdistatakse korrarikkumises avaliku ürituse korraldamisel.

EL taunis Vene võimude reaktsiooni meeleavaldustele

Kuigi osa laupäevaseid meeleavaldusi Venemaal ei olnud sanktsioneeritud, ei õigusta see politsei raskekäelisust ja massilisi vahistamisi, ütles Euroopa Liidu välisteenistuse esindaja.

"Enam kui tuhande meeleavaldaja kinnipidamine ja nende vastu vägivalla kasutamine ähvardavad Venemaal sõna- ja koosolekuvabadust," märkis EL avalduses. "Lisaks  ohustab ajakirjanike kinnipidamine ka sõnavabadust. Kõik need põhiõigused on kaitstud Venemaa põhiseadusega ning me ootame nende kaitsmist, mitte õõnestamist. EL loodab, et Venemaa peab kinni oma rahvusvahelistest kohustustest ning vabastab viivitamatult rahumeelsed meeleavaldajad ja ajakirjanikud."

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: