Vastava teate saatis meediajärelevalveameti Roskomnadzor sideoperaatoritele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Taganka rajoonikohus tegi reedel otsuse, millega rahuldati Roskomnadzori taotlus blokeerida Venemaa territooriumil koheselt sõnumirakendus Telegram.

Kohtunik kiitis heaks nii Roskomnadzori esialgse taotluse Telegrami blokeerimiseks kui ka lisataotluse kehtestada keeld koheselt ehk apellatsioonikohtu otsust ära ootamata.

Venemaa seadustes on üldjuhul ette nähtud see, et sellist esimese astme kohtu otsust on võimalik edasi kaevata ja esimese astme kohtu otsus senikaua ei jõustu. Telegram on andnud ka varem mõista, et nad on valmis esimese astme kohtu otsust edasi kaebama. Lisataotluse rahuldamine aga tähendab, et edasikaebamine reedel alanud blokeerimist enam edasi lükata ei saanud.

Blokeerimine on tekitanud Venemaal juba palju segadust, sest lisaks murelikele tavakasutajatele, on teenusele toetunud ka paljud ajakirjanikud ja viimastega suhtlevad võimuesindajad. Tšetšeenia Vabariigi juht Ramzan Kadõrov, kes on regulaarne sotsiaalmeedia kasutaja, on Telegrami blokeerimise vastu lausa sõna võtnud. Reedel hakkasid ka Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi briifingut ootavad ajakirjanikud koheselt arutama, millisele platvormile presidendi administratsiooniga suheldes üle minna.

Venemaa ülemkohus lükkas märtsis tagasi Telegrami apellatsioonikaebuse, millega firma vaidlustas julgeolekuteenistuse FSB taotluse saada ligipääs Telegrami kasutajate andmetele.

Roskomnadzor saatis kohe ka Telegramile hoiatuse, et kohtuotsusele allumiseks on ettevõttel aega 15 päeva. Kuna ettevõte seda ei teinud, pöördus Roskomnadzor kohtusse taotlusega Telegrami blokeerimiseks.

Eelmise aasta detsembris sai Telegram 800 000 rubla trahvi selle eest, et nad FSB soovile vastu ei tulnud. Telegram kaebas selle otsuse edasi, kuid teisipäevase ülekohtu otsusega lükati kaebus lõplikult tagasi.

Telegrami advokaadi väitel on igasugune keeld põhiseadusega vastuolus.

"Telegrami positsioon on jäänud samaks - FSB nõudmised võimaldada kasutajate eravestlustele ligipääsu on põhiseadusvastased, ei tugine seadustel ja on tehniliselt ja juriidiliselt teostamatud," ütles Pavel Tšikov, kes juhib Telegrami esindavat inimõigusühendust.

Telegrami eksiilis viibiv Vene asutaja Pavel Durov on korduvalt öelnud, et tõrjub Vene julgeolekuteenistuste kõiki katseid saada tagaukse kaudu ligipääsu vestlustele.

2013. aastal loodud rakendus võimaldab inimestel vahetada sõnumeid, fotosid ja videoid kuni 5000-liikmelistes rühmades ja sel on kokku umbes 200 miljonit kasutajat.

Telegram on populaarne poliitaktivistide seas, kuid seda on kasutanud ka islamiäärmuslased. Analüütikute hinnangul on Roskomnadzori tegevuse motiiviks eelkõige aga opositsiooni vaigistamine.