Eksperdid ei toeta mõtet panna inimese tervisekulud sõltuma ta käitumisest ({{commentsTotal}})

{{1525678080000 | amCalendar}}
Tervisejooksjad SEB Tallinna Maratoni Sügisjooksul
Tervisejooksjad SEB Tallinna Maratoni Sügisjooksul Autor/allikas: Siim Semiskar/ERR SPORT

Praegusele solidaarsele ravikindlustussüsteemile head alternatiivi ei paista ning mõte panna inimese kulud tervishoiule sõltuma tema käitumisest, pole mõistlik, leiavad nii Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto kui Perearstide Seltsi juht Le Vallikivi.

Mõtet, et oma tervise eest hoolitsev inimene võiks maksta tervishoiusüsteemi vähem raha, on maailmas arutatud aastakümneid, toimivad lahendusi selleks pole aga leitud, rääkis ERR-i raadiouudistele Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto. Suuresti on küsimus õiguslik. Nimelt pole võimalik otseselt siduda inimese tervisekäitumist ja võimalikke haigusriske.

"See, et ülekaalulised inimesed saavad rohkem pikaajalisi raskeid kroonilisi haigusi, on statistiline seos. Praktiliselt ühegi inimese puhul ei ole võimalik öelda, et tema ülekaal on põhjustanud need ja need riskid. Ka suitsetamise ja alkoholipruukimise puhul väga palju sellest on küll üsna selge, aga see seos ei ole kunagi üks-ühele, see on pigem statistiline. Ja see muudab rehkenduse keerukamaks," rääkis Einasto.

Tema sõnul on küll üks USA ravikindlustusfirma, mis suitsetajatel kõrgemat hinda küsib, kuid ka nende ees seisab küsimus, kuidas ebatervislikust käitumisest teada saada.

"On mõningaid laboratoorseid uuringuid, millega saab tõestada, et inimene on viimase kahe nädala vältel suitsetanud, aga kas me peame siis hakkama inimestele tegema pimeteste ootamatutel aegadel, et olla kindel, et ta ei suitseta? Või see töötab salakaebuse meetodil, et kui keegi teine teatab, et nägin teda suitsetamas ja sellest on pilt, et siis see tõestatakse."

Seega vähem diktatuuririiki meenutavatest meetmetest jääks ainult võimalus uskuda, mida inimene ise oma tarbimisharjumustest räägib. Aga kui arstile usaldatud infost sõltuks inimese tervisemaksed, hakataks arstidele valetama, usub Eesti Perearstide seltsi juht Le Vallikivi.

"Pluss veel see, et tihtipeale on need halvad tarbimisharjumused seotud ka sotsiaalse haavatavusega, sellisel juhul me paneks need inimesed päris suure löögi alla ja stigmatiseeriks neid. See ei ole kindlasti eesmärk, mida me tahaks saavutada," selgitas Vallikivi.

Räägitud on ka sellest, et väiksemate maksetega premeerida inimesi, kes regulaarselt tervisekontrollis käivad. Ka see poleks Vallikivi sõnul mõistlik.

"See pigem on seotud väga suure müüdiga tervishoiu ennetavasse võimesse. Tervisekontrollid pigem kurnavad süsteemi ja põhjustavad terviseärevust, kui et me sealt mingisugust reaalset väärtust saame."

Mõtted inimesi nende tervisekäitumise pärast rahaliselt premeerida või karistada kerkivad reeglina koos tõdemusega, et praegune tervishoiu rahastamise süsteem pole jätkusuutlik ning tulevikus ei jaksa ühiskond seda ülal pidada. Mart Einaso ütleb, et WHO ja Maailmapanga ekspertidelt saab meie solidaarne rahastamismudel pigem kiita, lihtsalt raha on süsteemis vähe. Erakindlustuse kaasamisele võib küll mõelda, kuid suuremad raviarved jääksid ikka riigi kanda, kuna nende eest poleks kindlustusseltsid valmis tasuma.

"Lihtsalt kindlustuse kaasamine mingisuguseks mugavusteenuseks või täiendavaks teenuseks on väga keeruline, kuna siis peaks väga selgelt ütlema, et mis see teenus siis on, mis nad selle raha eest lisaks saavad. Ja inimese jaoks tekib küsimus, kas ma selle eest olen nõus maksma. Seni ei ole sellist konkreetset pakkujat veel turule ilmunud," osutas Einasto.

"Kui me ütleme, et need, kes maksavad rohkem, peavad saama rohkem, siis sellega süvendame me kihistumist ja stigmatiseerime neid, kes juba praegu ei julge arsti juurde pöörduda, kui seda ka tegelikult vaja on," lisas Vallikivi.

Mõte panna inimese tervisekulud sõltuma tema käitumisest kerkis taas üles eelmisel nädala, kui liikumine Eesti 200 avaldas oma manifesti, kus muu hulgas seisab: "Inimese vastutust omaenda tervisekäitumise eest tuleb premeerida. Haiguste ravi ja "haigekassapõhine" lähenemine tuleks asendada tervislike eluviiside ja “tervisefondipõhise“ mõtlemisega."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: