Uuring näitab kooliõpilaste tervisekäitumise paranemist
Kooliõpilaste tervisekäitumine on paranenud - nad alustavad suitsetamisega hiljem, vähenenud on vesipiibu tõmbamine ning kasvanud nende õpilaste osakaal, kes ei ole kunagi tarvitanud alkoholi - selgub teisipäeval avaldatud Tervise Arengu Instituudi (TAI) kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu tulemustest.
"Hea meel on tõdeda, et valdavalt hindavad Eesti 11-, 13- ja 15-aastased õpilased oma tervist heaks või väga heaks, nende osakaal on 86 protsenti. Seejuures sarnaselt varasemaga on ka värske uuringu põhjal poisid enda hinnangul parema tervisega ja eluga rohkem rahul kui tüdrukud," ütles TAI teadur Leila Oja uuringutulemusi kommenteerides.
"Tulemused näitavad, et suitsetamisega alustatakse hiljem. Kui veel neli aastat tagasi oli 15-aastaste hulgas 44 protsenti neid, kes alustasid suitsetamisega 13-aastaselt või varem, siis käesolevas uuringus oli sama osakaal 28. Vähemalt üks kord nädalas suitsetajate osakaal on jäänud samaks, keskmiselt 5 protsenti," märkis Oja. Umbes pooled ehk 52 protsenti suitsetamist proovinutest alustasid e-sigaretiga. Kui huuletubaka tarbimine püsis samal tasemel, siis vesipiibu suitsetamine on tugevalt langenud küündides praegu 13 protsendini varasema 28 protsendi asemel.
Sarnaselt sigarettide suitsetamisega juuakse esmakordselt alkoholi hilisemas vanuses. Siiski on alkoholitarvitamine ja eriti purju joomine on endiselt murekoht, märkis TAI esindaja pressiteates. "Viimane uuring näitas mõningast positiivset muutust: kui 2014. aastal oli elu jooksul kaks ja rohkem korda purju joonud 15-aastaseid õpilasi 30 protsenti, siis mullu 27 protsenti," lisas teadur. Kuigi purju joomine ja suitsetamine on aasta-aastalt tunduvalt vähenenud, on poiste ja tüdrukute riskikäitumine üha sarnasem, selgub uuringust.
Hea uudisena märgib TAI, et sagenenud on köögi- ja puuviljade tarbimine. Neid on alati sagedamini söönud tüdrukud, kuid ka poisid on järjest rohkem hakanud rohelist tarbima. Kahjuks söövad õpilased jätkuvalt liialt sageli maiustusi ja väga vähe kala.
Vähemalt kord nädalas tarbivad energiajooke 13 protsenti noortest, tõus võrreldes eelmise uuringuperioodiga oli kolm protsendipunkti. On märkimisväärne, et poiste hulgas on energiajookide tarbijaid üle kahe korra enam kui tüdrukute hulgas - vastavalt 19 ja 8 protsenti. Koolipäevadel ei söö hommikusööki 15 protsenti õpilastest, sealjuures on antud näitaja nii poiste kui ka tüdrukute hulgas sarnane. Kõige suurem on koolipäevadel hommikusöögi mittesööjate osakaal 15-aastaste seas.
Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (Health Behaviour in School-aged Children study ehk HBSC) toimus 2018. aasta kevadel Eestis juba seitsmendat korda. Uuringus osales 4727 viienda, seitsmenda ja üheksanda klassi õpilast üle Eesti, kes andsid ise hinnanguid oma tervise ja käitumise kohta. Küsitlus on osa Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) egiidi all läbiviidavast rahvusvahelisest uuringust, mis toimub iga nelja aasta järel. Rahvusvahelises võrgustikus osaleb 49 riiki või piirkonda WHO Euroopa regioonis ja Põhja-Ameerikas.
Eesti 2018. aasta uuringu tulemused on standardtabelite kogumikuna avaldatud Tervise Arengu Instituudi kodulehel. Uuringu raport ilmub käesoleva aasta teises pooles.
Toimetaja: Mait Ots