Mikser vastuseks Junckerile: EL peab Venemaaga rääkima põhimõttekindlalt ({{commentsTotal}})

{{1525076160000 | amCalendar}}
Välisminister Sven Mikser
Välisminister Sven Mikser Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Välisminister Sven Mikseri sõnul ei saa Euroopa riigid Venemaaga suhelda võrdsetel alustel nagu pakkus välja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Junckeri väljaütlemistele reageerisid teravalt ka riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet.

"Euroopa Liidu tugevus seisneb demokraatia, õigusriikluse ja põhivabaduste austamises. See, et tänase Venemaa juhid samu alusväärtusi ei jaga, seab kindlasti piirid sellele, kuidas Euroopa saab Kremliga suhelda," ütles Mikser esmaspäeval ERR-ile.

Alles siis, kui Vene liidrid asuvad järgima rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid, saab Mikseri sõnul rääkida suhtlemisest "võrdsetel alustel".

"Euroopa peab Venemaaga rääkima tugevalt, ühtselt ja põhimõttekindlalt positsioonilt, Venemaast peame aga rääkima ausalt ja ilma liigse soovmõtlemiseta. Olen nõus Junckeri tõdemusega, et Venemaa mängib Euroopa julgeolekus olulist rolli, kuid kahetsusväärselt on see roll tänasel päeval valdavalt negatiivne," ütles Mikser.

Juncker nimetas intervjuus Hollandi ajalehele Trouw Venemaa presidenti Vladimir Putinit "oma sõbraks" ning avaldas arvamust, et ilma Moskvata mingit Euroopa julgeolekuagendat olla ei saa.

"Me peame kontaktid Venemaaga taastama," jätkas Juncker. "Venemaal on suur roll. Euroopa julgeolekuagendat ilma Venemaata ei ole. Mulle ei meeldi praegune Külma sõja retoorika."

Marko Mihkelson: Putinit kallistades Euroopa väärtusruumi ei kaitse

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles ERR-ile, et Junckeri seisukohad Venemaa suunal kahjuks ei üllata. "Ta on kui kaasaegne Chamberlain, kes püüab rahu sobitada seal, kus juba lõõmava tule kustutamiseks on vaja olla resoluutne, järjekindel ja eesmärke tajuv."

Luksemburgi endise peaministrina kannab Juncker Mihkelsoni sõnul endas tubli annust soovmõtlemist, unustades samas, miks üldse on õhus Külma sõja retoorika ning miks “sõber Putin” ei hinda pakutud sõprust.

"Eestil on headest suhetest Venemaaga palju võita, kuid me teame, et pelgalt lähiminevikule selga keerates me sisulist ja võrdset dialoogi Moskvaga ei saavuta. Venemaa mängib teadlikult Euroopa Liidu lõhestamisele ega hooli reeglitepõhisest rahvusvahelisest suhtlemisest," rääkis Mihkelson.

Junckeri esmaülesanne komisjoni juhina peaks Mihkelsoni sõnul olema liikmesriikide huvide ja meie ühise väärtusruumi kaitsmine. "Seda aga ei saa kuidagi saavutada Putinit kallistades. Pigem peaks Juncker töötama koos Mogherini ja liikmesriikide liidritega selle nimel, et sanktsioonipoliitika oleks jõulisem ja Venemaad rohkem mõjutav."

Urmas Paeda sõnul peaks Juncker Euroopa tugevuse eest seisma

Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeti sõnul ei saa nõustuda Euroopa Komisjoni presidendi Junckeri hoiakutega Euroopa-Vene suhete osas ega ka seisukohaga, et Euroopa on nõrk.

"Kes siis veel, kui mitte Juncker peaks tegelikult olema see, kes seisab Euroopa tugevuse ja strateegiliste huvide eest, mitte ei võta allaheitlikku positsiooni ega kasuta Euroopat pisendavat retoorikat. Selline lähenemine Euroopa Komisjoni presidendi poolt on nii sisuliselt kui vormiliselt vale," rääkis Paet ERR-ile.

Paet ütles, et Euroopa on maailma üks jõukamaid ja tugevamaid piirkondi, EL-i seesmine koostöö riikide vahel on täiesti unikaalne ning Euroopa Komisjoni ja ta presidendi ülesanne on seda maksimaalselt ka rahvusvahelistes suhetes kasutada ning veelgi tugevdada. "Mitte võtta allaheitlikku positsiooni. EL-il on tugev potentsiaal olla maailmas jätkuvalt juhtiv jõud, kui seda vaid ise tahetakse ning oskuslikult käitutakse."

Viimane puudutab Paeda sõnul ka EL-i suhteid Venemaaga. "Lugedes Junckerit, siis tundub, nagu oleks meelest läinud, kes okupeeris rahvusvahelist õigust rikkudes Krimmi, kes peab sõda Ida-Ukrainas, kes toetab sõjaliselt Assadi režiimi Süürias ja on vetostanud kõik ÜRO Julgeolekunõukogu Süüria-teemalised resolutsioonid, kes on võtnud ära territooriumi Gruusialt ja poputab neil aladel pseudoriike, kes hoiab oma sõjaväe kohalolekuga pinget Moldovas jne jne. Venemaa on see riik."

Paet lisas, et Junckeri asi on tagada, et EL-il oleks maksimaalselt ühtne välis- ja julgeolekupoliitika ja seda ka Venemaa osas ning mitte unustada või alatähtsustada näiteks Venemaa tegusid viimase viie aasta jooksul, mis on otseses vastuolus Euroopa väärtustega inimõiguste ja vabaduste kontekstis.

"Sellel peab põhinema ka EL-i selgepiiriline ja ühtne poliitika Venemaa osas. Mitte vastupidi - et ükskõik, mida Venemaa teeb, EL peab müts peos paluma armulikkust ja lahkeid suhteid," sõnas Paet. "Normaalseteks suheteks on vaja mõlema poole tahet ning Juncker peaks seda tegelikult teadma, et EL-i taha pole see kunagi jäänud. 2014. aastal Krimmi okupeerimisega keeras Venemaa neis suhetes uue ja kehva lehekülje. Mitte Euroopa. Seega tuleks Euroopa Komisjoni presidendil end kokku võtta ja juhtida Euroopa Liitu enesekindlalt ning lähtudes Euroopa strateegilistest huvidest."

Tunne Kelami sõnul tuleb Venemaa vastu olla jõupositsioonil

Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam meenutas, et parlamendi erinevate fraktsioonide esindajad saatsid möödunud nädalal Euroopa Komisjonile ja Junckerile pöördumise, et tugevdada Venemaa vastaseid sanktsioone. "Selle taustal on Junckeri intervjuu äärmiselt masendav," ütles Kelam ERR-ile.

Kelam tõdes, et Venemaa käitumist saab võrrelda 1930. aastate Hitleri agressiooniga Euroopas. "Ja praegu toimuva taustal rääkida, et Venemaaga tuleks suhteid parandada ja Euroopa on nõrk, on Euroopat lõhkuv. Ainus viis agressiooni takistada on olla jõupositsioonil."

Toimetaja: Indrek Kuus



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: