"Ta on tugev ja nutikas, aga ärge olge naiivsed. Meie demokraatiatesse sekkumine on tema kinnisidee," ütles Macron pühapäeval USA uudistekanalile Fox News enne esmaspäeval algavat riigiviisiti Ühendriikides.

USA luureteenistuste hinnangul sekkus Venemaa riigi 2016. aasta presidendivalimistesse eesmärgiga kallutada need vabariiklaste kandidaadi Donald Trumpi kasuks. Venemaa püüdis Prantsuse võimude hinnangul mõjutada ka riigi presidendivalimisi 2017. aasta kevadel, kuid need katsed ebaõnnestusid.

"Ma usun tõepoolest, et me ei tohiks kunagi olla president Putiniga nõrgad. Kui te olete nõrgad, kasutab ta seda ära," ütles Macron inglise keeles antud usutluses.

"Sellest pole midagi. See on mäng, ta tegi palju libauudiseid. Tal on väga tugev propaganda ja ta sekkub kõikjale...et nõrgestada meie demokraatiaid, sest ta arvab, et see on tema riigile hea," sõnas Prantsuse riigipea.

Macron peab enda sõnul Putinit väga tugevaks meheks ja presidendiks, kes tahab, et Venemaa oleks suur. "Ta on vähemuste ja oma vastastega äärmiselt karm ja tal on idee demokraatiast, mida ma ei jaga," ütles Macron.

"Ma austan ja tunnen teda. Ma säilitan külma pea ja tahan temaga koostööd teha, teades kõike seda," lausus Prantsuse president, kes peab Putiniga enda sõnul püsivat arutelu, ehkki nad on paljudes küsimustes eriarvamusel.

Suhted Venemaaga on üks Macroni Washingtoni-visiidi päevakorrapunkte. Tema võõrustaja Trumpi senist ametiaega on varjutanud kahtlus, et praeguse presidendi kampaaniameeskond tegi demokraatide presidendikandidaadi Hillary Clintoni alistamiseks Venemaaga koostööd, ning Trumpi enda ambivalentne suhtumine Venemaasse.

Macroni sõnul peaks USA vältima kaubandussõda liitlastega

Prantsuse president Emmanuel Macron kordas pühapäeval Euroopa nõudmist maailmajao väljaarvamiseks USA imporditariifidest terasele ja alumiiniumile pärast märtsis saavutatud kokkulepet ajutise erandi üle, mis peaks lõppema mais.

"Ma loodan, et ta otsustab Euroopa Liidule erandi teha," ütles Macron Ühendriikide presidendi Donald Trumpi kohta pühapäeval usutluses telekanalile Fox News. "Liitlastega ei peeta kaubandussõda."

Trump teatas märtsis, et USA kehtestab terasele 25-protsendise ja alumiiniumile 10-protsendise imporditariifi, väites, et import nõrgestab siseriiklikku tootmist kahjustades sõjaväe valmisolekut ja seeläbi Ühendriikide rahvuslikku julgeolekut.

Euroopa Liidu ametnikel õnnestus seejärel saavutada USA valitsusega kokkulepe ajutises erandis Euroopa Liidule, mille kehtivus saab ümber 1. mail.

Ühendriikide ja Euroopa kaubandusametnikud teatasid märtsis, et Washington ja Brüssel on alustanud läbirääkimisi kaubandusvaidluste lahendamiseks, kuid praegu on ebaselge, kas kõnelustel on edu saavutatud.

"Ta ütleb, et erandid kehtivad 1. maini. Vaatame, mida ta 1. mail otsustab. Mina küsin lihtsalt, kus on sinu prioriteedid?" küsis Prantsuse president.

"Kui sa lähed kõigi vastu sõtta, alustad Hiina ja Euroopa vastu kaubandussõda, sõda Süürias ja sõda Iraani vastu - jäta juba, see ei tööta," lausus Macron. "Me oleme liitlased."

Macron: Iraani tuumaleppe tühistamise korral puudub plaan B

Washingtoni riigivisiidile suunduv Prantsuse president Emmanuel Macron ütles pühapäeval usutluses USA meediale, et Iraani tuumaleppe tühistamise puhuks puudub plaan B.

"Mul pole plaan B-d tuumaküsimuses Iraani vastu," ütles Macron inglise keeles antud usutluses telekanalile Fox News enne visiiti, mille käigus püüab ta veenda Ühendriikide presidenti Donald Trumpi vajaduses jätkata tuumaleppest kinnipidamist.

"See on küsimus, mida me arutame, aga sellepärast tahangi öelda, et hoiame seda raamistikku, sest see on Põhja-Korea tüüpi olukorrast parem," lausus Prantsuse riigipea.

Erinevalt Põhja-Koreast, kes on välja töötanud tuumarelvad ja mandritevahelised ballistilised raketid ja neid ka katsetanud, ei ole Iraan oma tuuma- ja raketiprogrammidega nii kaugele jõudnud ning seda suuresti just 2015. aastal sõlmitud tuumaleppe tõttu.

Trump kinnitas 12. jaanuaril enda sõnul viimast korda Iraani tuumaleppe ja lükkas edasi sanktsioonide taaskehtestamise Iraanile. Ühendriikide kongress nõuab presidendilt iga 90 päeva järel tuumaleppe kehtivuse kinnitamist. Trumpi otsus tähendab, et leppe päästmiseks on aega mai keskpaigani.

Ühendriigid keelitavad Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Saksamaad muutma 2016. aasta jaanuaris jõustunud lepet, millega Teheran nõustus piirangutega oma tuumaprogrammile sellega seotud sanktsioonide tühistamise eest.

Teheran kurdab, et USA ühepoolsed sanktsioonid on endiselt jõus ja riik pole saanud tuumaleppega lubatud tulu, sest paljud firmad ei julge Ühendriikide sanktsioonide rikkumise hirmus islamivabariiki investeerida.

Iraani välisminister Mohammad Javad Zarif hoiatas laupäeval, et Teheran on valmis taastama oma tuumaprogrammi varasemast palju hoogsamana, kui USA lahkub tuumaleppest.

Macron ütles Foxile, et toetab jõupingutusi Teherani ballistilise raketiprogrammi piiramiseks, kuid see ei tähenda ühise kõikehõlmava tegevuskava (JCPOA ehk tuumaleppe) tühistamist.

"Ma ei ole rahul Iraani ümbritseva olukorraga. Tahan võidelda ballistiliste rakettide vastu ja piirata nende mõjuvõimu piirkonnas," lausus Prantsusmaa president islamivabariigi tegevuste kohta, mida USA valitsus on sellele korduvalt ette heitnud.

Macroni sõnul on tema idee selles, et tuumaleppest pole alternatiivi puudumise korral mõtet praegu taganeda ning seda tuleks täiendada Iraani ballistilisi rakette ja piirkondliku tegevuse ohjeldamist puudutavaga.

Prantsuse president rääkis usutluse ka Washingtoni ja Pariisi ühisest eesmärgist seista vastu Iraani mõjuvõimule piirkonnas ka Süüriale pühendumuse teel. Prantsusmaa ja USA on teinud Süürias koostööd võitluses äärmusrühmitusega ISIS ja koordineerinud raketilööke Süüria režiimi keemiarelvarajatistele.

"Me peame sõja järel üles ehitama uue Süüria. Sellepärast arvan ma, et USA-l on etendada väga tähtis roll," lausus Macron. "Miks? Olen väga järsk. Päeval, mil me lõpetame sõja ISIS-e vastu ja lahkume, isegi poliitilisest vaatevinklist, jätame põranda vabaks Iraani režiimile, Bashar al-Assadile ja nendele tüüpidele."

Presidendi sõnul asuksid mainitud jõud "ette valmistama uut sõda ja tekitaksid kasvulava uutele terroristidele".