Kataloonia iseseisvusmeelsete enamusega parlament kiitis möödunud nädalal heaks reformi, mis lubaks Puigdemontil saada piirkonna presidendiks ilma, et ta viibiks kohal ametisse kinnitamise hääletusel. Lisaks lubab reform presidendil juhtida Katalooniat välismaalt.

Puigdemont ootab praegu välismaal Saksa kohtu otsust Hispaaniale väljaandmise kohta.

Saksa politsei pidas Puigdemonti kinni 25. märtsil, kui ta oli pärast Soome külastamist saabunud autoga Taanist Saksamaale, et sõita tagasi Belgiasse, kus ta on elanud paguluses alates eelmise aasta oktoobrist.

Hispaania võimud süüdistavad teda mässus ja riigi raha väärkasutamises.

Madrid esitas konstitutsioonikohtule taotluse reform tühistada, ütles valitsuse pressiesindaja Íñigo Méndez de Vigo kolmapäeval. Sellega survestab valitsus Kataloonia iseseisvusmeelseid valima endale teist presidendikandidaati ja moodustama regionaalvalitsust.

Kohus uurib taotlust, aga selleks ajaks peatub reform automaatselt, nii et Puigdemonti ei saa sel nädalal presidendiks määrata, nagu Kataloonia parlamendil kavas oli.

Méndez de Vigo ütles, et Kataloonia parlament ei saa kutsuda kokku Puigdemonti ametissenimetamise istungit, sest sellega riskiks ta allumatusega ja rikuks seadust.

Puigdemonti liitlased ütlesid pühapäeval, et üritavad ta 14. mail ametisse nimetada.

Nad ütlesid aga, et kui see ei õnnestu, valivad nad teise kandidaadi ja üritavad nii Kataloonias tekkinud poliitilisest patiseisust välja murda.

Kataloonia läks ühepoolse iseseisvusdeklaratsiooni tõttu 27. oktoobril Madridi otsevõimu alla. Madrid vallandas regionaalvalitsuse ja kuulutas välja regionaalparlamendi ennetähtaegsed valimised, mille võitsid detsembris Hispaania keskvalitsuse meelehärmiks taas iseseisvuslased.

Uus parlament ei ole aga suutnud ühtki presidendikandidaati ametisse panna, sest nad on kas tagaotsitavatena välismaal, juba vangis või mässus süüdistatavad.