Esmaspäeval teatas Hispaania, et keskvalitsuse otsene kontroll Kataloonia üle jääb püsima, hoolimata uuest omavalitsusjuhist. Hiljuti ametisse seatud Quim Torra, tõsimeelne iseseisvuslane polegi sedasorti inimene, kes keskvalitsusele meeldiks, vahendas "Välisilm".

Torra provotseerib keskvalitsust veel lisakski, nimetades omavalitsuse liikmeiks neli eelmise omavalitsuse liiget, kellest kaks on parasjagu politsei eest paos, teised kaks aga istuvad eeluurimise all, oodates kohut mässu ja avaliku raha väärkasutamise eest.

Selle peale jättis keskvalitsus Kataloonia uue omavalitsuse liikmete nimekirja välja toomata Kataloonia omavalitsuse teatajas. Omavalitsuse volitused aga jõustuvad automaatselt, kui valitsusliikmete nimekiri seal ära tuuakse. Seega pole Quim Torra omavalitsusel praegu mingeid volitusi.

Quim Torrale omase jonnakuse asemel oleks praegusel omavalitsusel ning tema juhil vaja aga hoopis teistsuguseid omadusi.

"Seadust tuleb järgida. Seadus kehtib meile kõigile, sestap ma loodan, et peagi tekib valitsus, mis on nähtav, mis täidab seadusi, mis astub meiega dialoogi ja mis töötab meie maa poliitilise ja institutsionaalse normaalsuse taastamise nimel," ütles Hispaania peaminister Mariano Rajoy.

TTÜ Õiguse Instituudi külalislektor Aleksandr Popov märkis, et tulenevalt kohtu otsusest ja Hispaania põhiseadusest on Kataloonia jätkuvalt Hispaania kuningriigi osa ning iseseisvuse väljakuulutamine oli poliitiline akt.

"Neil seisab ees pikk ja põhjalik poliitiline töö suhtluses Hispaania valitsuse ja Kataloonia uue presidendi vahel. Lähiajal on vast küsimus selles, kas Kataloonia suudab nii-öelda tagasi võita kaotatud poliitilised positsioonid ja saada tagasi see kultuuriline autonoomia," lisas Popov.

Hispaania otsejuhtimine on kestnud juba nii kaua, et Kataloonias hakkab Torra juhitava omavalitsuse kõrvale tekkima ka variomavalitsus, kus tähtsaimad rollid koonduvad ilmselt Sotsialistliku Partei juhi Pedro Sánchezi ja paremliberaalse Kodanike Partei ehk Ciudadanose juhi Alberto Rivera kätte.

Seni on keskvalitsus hoidunud sekkumast Kataloonia kohalikku poliitikaellu ning seisnud piinlikult ainult selle eest, et kõik võimu rutiinsed ülesanded saaksid täidetud. Seitse kuud on aga piisavalt pikk aeg, et puhtalt mehaaniline valitsemine võimatuks muutuma hakkaks ning vajadus poliitilisi otsuseid langetada kätte jõuaks.

Quim Torra peab end iseseisva Kataloonia omavalitsusjuhiks ning välismaale pagenud Carles Puigdemonti mantlipärijaks.

Puigdemontil endal läheb päris hästi - märtsi lõpus Saksa politsei kätte jäämine lõppes juba päris aprilli alguses kautsjoni vastu vabadusse pääsemisega ning kuni järgmise kohtuastme otsuseni ei ähvarda teda miski.

"Antud olukorras Saksa kohus otsustas, et lähim süüteokoosseis oleks riigireetmine, aga riigireetmise puhul eeldab Saksamaa õigus seda, et vägivalla aspekt on otseselt tõendatud," selgitas Popov.

"Milline Saksamaa otsus saab olema, seda on natuke keeruline öelda. Lisakommentaar või lisanäitaja on muidugi see, et tema vastu välja antud Euroopa arreteerimisorderi võttis Hispaania kohtunik suhteliselt kiiresti ka tagasi. Miks ta seda tegi, on nüüd üsna keeruline öelda, see on ta enda otsustada, aga kui härra Puigdemont ise riigist ei lahku, siis vastavalt menetluse läbiviimisele võib ta seal viibida veel hea jupp aega," lisas Popov.

Puigdemonti poliitiline karjäär on ilmselt küll läbi, sest katalaanidel on raske tõsiselt võtta poliitikut, kes alguses rääkis palju ning ülespuhutult Kataloonia iseseisvusest, ent otsustavatel hetkedel lükkas iseseisvuse väljakuulutamist korduvalt edasi, esinedes ebamääraste avaldustega ning ei olnud ka Katalooniat lõpuks iseseisvaks kuulutades kuigi entusiastlik, tegutsedes silmnähtavalt vastutahtmist.

Ka pages ta riigist, samas kui mitu muud iseseisvusmeelset poliitikut eeluurimiseks vanglasse viidi. Neist võivad nüüd kujuneda Kataloonia iseseisvusliikumise märtrid ning kui Hispaania keskvõim tahab süütute kannatajate oreooli teket ära hoida, peab ta vahistatutega üsna leebelt ümber käima.

Ohutusse kaugusesse põgenenud Puigdemont mõjub aga ühtviisi naeruväärselt nii tõsimeelsete iseseisvuslaste, Hispaania keskvõimu pooldajate kui ka nende jaoks, kellele käimasolev poliitiline kriis kuigi oluline ei tundugi.

Ka saab Puigdemonti isikule viidates alati meelde tuletada, et Kataloonia iseseisvumiskatse põhjus polnud sugugi mitte Franco ajal üle elatud katsumused, ega ka mitte võimatus Hispaania tingimustes Kataloonia kultuuri edendada, vaid solvumine, et Hispaania riigikassa sinna Katalooniast teenitud rahast liiga vähe tagasi andis.