CUP-i eemalejäämine võimaldab Torral saada lihthäälteenamuse, mida ta võiduks vajab.

Torra lubas laupäeval jätkata Kataloonia iseseisvumise edendamist ning pälvis sellega Madridi pahameele.

Kataloonia parlament alustas laupäeval debatti selle üle, kas valida Torra regiooni uueks presidendiks. Torra kandideerimise ettepaneku tegi Kataloonia ekspresident Carles Puigdemont, kes on praegu Saksamaal eksiilis.

Torra avas debati kõnega, milles andis mõista, et Kataloonia iseseisvumiskriis ei lõpe isegi siis, kui regioon saab pärast kuudepikkust poliitilist patiseisu uue valitsuse.

"Tahan selgelt öelda, et meie president on Carles Puigdemont ning me oleme ustavad 1. oktoobri mandaadile, et ehitada iseseisev riik vabariigi vormis," lausus Torra. Ta viitas eelmisel aastal toimunud iseseisvusreferendumile, mida Madrid ega rahvusvaheline kogukond ei tunnusta.

Ta lubas taastada Kataloonia seadused, mille Hispaania kohtud peatasid, ning asuda koostama Kataloonia vabariigi põhiseadust. Torra rõhutas, et "ei anna midagi ära" ning "võtab vastutuse selle eest, mis meie tegudest lähtuvad".

Puigdemont naaseb Kataloonia tüüri juurde kohe, kui tema juriidiline olukord seda lubab, lisas Torra.

Ta mõistis kõnes hukka ka Euroopa ametkondade "vastuvõetamatu vaikuse".

Siiski ütles Torra, et "olen valmis homme pidama tingimusteta kõnelusi" peaminister Mariano Rajoy valitsusega.

Rajoy vastas kõnele peatselt pärast selle lõppu. "See, mida me nägime, ei tekitanud meile heameelt..., kuid hindame teda tegude järgi."

Ühtlasi hoiatas ta, et põhiseaduse artiklit 155, mida keskvalitsus kasutas Kataloonia üle otsevõimu kehtestamiseks, "võidakse vajadusel uuesti kasutada", kui järgmine regionaalvalitsust seadust ei austa.

Hispaania valitsus nimetas Torra kõnet lõhestavaks ning süüdistas Saksamaal eksiilis elavat Puigdemonti, et Torra kandidatuuri väljakäimisega "asetas ta esikohale üksikisiku huvid, mitte kõikide kodanike huvid".

Oodatakse, et esimene hääletus Torra ametissenimetamisest toimub laupäeval ning et ta ei kogu valituks osutumiseks vajalikku kahe-kolmandikulist enamust.

Kataloonia parlamendis on praegu 70 iseseisvusmeelset saadikut ja 65 saadikut, kes iseseisvumist ei toeta.