Maasseni sõnul on väga tõenäoline, et Venemaa korraldas enne eelmise aasta oktoobris toimunud rahvusvaheliselt tunnustamata referendumit desinformatsioonikampaania, et ässitada valijaid Hispaaniast lahku lööma. Täpsemaid detaile luurejuht ei jaganud, kuid kinnitas, et tal on selle kohta teiste riikide eriteenistustelt saadud usaldusväärset informatsiooni, kirjutab Times.

Julgeolekuteenistuse juht tegi sellise kommentaari ajal, kui Saksamaa kohtus arutatakse küsimust, kas anda Kataloonia iseseisvuslaste üks liidritest, eelmise regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont Hispaania võimudele välja. Hispaania süüdistab Puigdemonti mässus ja riigi raha väärkasutamises.

Berliinis kusjuures külastas sellel nädalal Puigdemonti ka äsja Kataloonia regionaalvalitsuse presidendiks valitud parteikaaslane Quim Torra, kelle kandidatuuri Puigdemont ise välja valis pärast seda, kui sai selgeks, et tal endal eksiilist regionaalvalitsust juhtida ei õnnestu.

Torra on teatanud, et austab Hispaania kohtu poolt ebaseaduslikuks kuulutatud referendumi tulemust ning et tegutseb Kataloonia vabariigi ülesehitamise nimel.

Referendumi puhul on ette heidetud eelkõige seda, et kuigi selle raames toetas 90 protsenti hääle andnutest iseseisvust, võttis sellest osa vaid 43 protsenti Kataloonia valijatest ning suurem osa nendest katalaanidest ja Kataloonia hispaanlastest, kes iseseisvumist ei soovinud, ei võtnud sellest hääletusest põhimõtteliselt osa. Ka Kataloonia regionaalparlamendis on iseseisvuslastel vaid napp enamus ning Torra valiti valitsusjuhiks häältega 66 65 vastu.

Seega pole regionaalvalitsuse uue juhi valimine pingeid maandanud ning Hispaania peaminister Mariano Rajoy on hoiatanud, et kuigi ta soovib Madridi ja Barcelona vahelist arusaamist ja harmooniat, ei kavatse ta leppida seaduserikkumistega ning on valmis uuesti Kataloonia üle otsekontrolli kehtestama.