Orbáni partei Fidesz ja selle liitlaserakond võitsid 8. aprilli valimistel 199-kohalises parlamendis 133 saadikukohta.

Orbáni peaministriks kinnitamist toetas 134 rahvasaadikut, vastu oli 28. Peaminister andis kohe pärast hääletust ametivande ja lubas, et uus valitsus "kaitseb Ungari julgeolekut ja kristlikku kultuuri".

"Ma tunnen, et kui me püstitame endale suured eesmärgid...oleme rahvaga samal lainel," lausus Orbán pealinnas Budapestis asuvas hiiglaslikus parlamendihoones ametisseastumiskõnes.

"See julgustab ja annab õiguse teha plaane mitte üksnes neljaks aastaks, vaid me peame mõtlema 10-12 aasta perspektiivis," lausus ta, vihjates plaanile jääda võimule aastani 2030.

Valitsusjuhi sõnul on selline ajaraam "mõistlik", sest selle ajani kestab Euroopa Liidu mitmeaastane eelarveperiood (2021-2027), mille üle peetakse praegu läbirääkimisi.

Orbán on enda sõnul "alati näinud 20-aastast perioodi ajavahemikul 2010-2030 ühtse ajajärguna".

Kahekolmandikuline parlamendienamus lubab Fideszil parlamendis seadusi teiste erakondade toetuseta vastu võtta.

Orbán on olnud Ungari peaminister aastatel 1998-2002 ning uuesti alates 2010. aasta kevadest.

Kriitikute sõnul on Fideszi ja liitlaspartei järjestikused "superenamused" võimaldanud Orbánil koostada uue põhiseaduse, võtta vastu demokraatlikke institutsioone nõrgestavaid seadusi ja tugevdada peaministri võimuhaaret.

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) hinnangul soosisid kallutatud riigimeedia ja mõned Fideszi jõustatud valimisreeglid valimistel peaministrit.

Orbán ütles pärast ametivande andmist, et valimistulemus kinnistab alates 2010. aastast jõustatud muudatusi. "See näitas, et rahvas hindas meie kaheksat aastat samuti heaks," ütles ta.

Peaministri sõnul jääb valitsuse eesmärgiks alati esindada "kolme kolmandikku ehk kõiki Ungari kodanikke".

Ta püstitas Ungarile eesmärgi jõuda 2030. aastaks viie parima elamis- ja töötamistingimustega EL-i riigi hulka.

Mõned Orbáni vastased kahtlustavad, et peaminister soovib pigem viia Ungari EL-ist välja, ja kritiseerivad tema lähedasi suhteid Vene presidendi Vladimir Putiniga.

Valitsusjuhi sõnul tähendab Ungari geograafiline asukoht seda, et läbi tuleb saada kolme tähtsa piirkondliku toimijaga: Saksamaa, Venemaa ja Türgi. "Ungari on ja jääb Lääne liitude pühendunud liikmeks, kuid see ei muuda tema poliitika geograafilist äramääratust," lausus Orbán.

Ta kutsus EL-i austama liikmesriikide suveräänsust ja sõnas, et multikulturalism ja poliitiline korrektsus on juhtinud bloki destruktiivsele teele.

Jätkuv sisseränne Euroopasse viib viib edasise allakäiguni, ütles Orbán ja pakkus Ungarit juhtima "vältimatuid" reforme. "Me vajame EL-i ja EL vajab meid," sõnas peaminister.