Orbani sõnul on Itaalia uus valitsus näidanud, et sisserändele on võimalik Vahemerel piir panna ja Euroopa julgeolek sõltub just "saatusekaaslase" Salvini edukusest. Ta lisas, et vaja on uut Euroopa Komisjoni ja uut europarlamenti, mis seisaksid piiride kaistmise ja migratsiooni peatamise eest, vahendasid ERR-i hommikused teleuudised, Politico, Yle ja Axios.

Salvini nõuab, et teised Euroopa Liidu riigid võtaksid Itaaliast vastu varjupaigataotlejaid ning ta tahab, et Prantsusmaa ja Saksamaa avaksid piiri Itaaliaga, et migrandid pääseksid edasi liikuma. Tema sõnul on kõnelused Saksamaaga selles asjas hästi edenenud.

Orbani ja Salvini nõudmised on paljuski vastandlikud

Kuigi nii Salvini kui ka Orban on poliitikas silma paistnud sõnakate migratsioonivastastega, siis on analüütikud prognoosinud, et Lääne- ja Ida-Euroopa migratsioonivastaste vahel ei pruugi maailmavaatelistest sarnasustest hoolimata suur üksmeel kaua püsida - kui näiteks Ungari ja teiste Visegradi riikide seisukohaks on täielik keeldumine Euroopasse saabunud migrantide vastuvõtmisest või jagamisest EL-i tasandil, siis Rooma on viimasel ajal üha rohkem nõudnud, et teised liikmesriigid peavad osa Itaalia koormast enda kanda võtma.

Seetõttu oli ka Orbani ja Itaalia valitsuskoalitsiooni erakonna Liiga juhi Salvini kohtumine küllaltki märgiline.

Milano kohtumisel ütles Orban, et saab aru Itaalia poliitikast, kuid nimetas arutuks Rooma nõudmist, et teised riigid neilt rohkem varjupaigataotlejaid vastu võtaksid.

Tegelikult on olukord praktikas vägagi terav, sest vahetult enne kohtumist olid Itaalia teise valitsuspartei ehk Viie Tähe Liikumise liidrid nõudnud, et Ungarit karistataks varjupaigataotlejate jagamisest keeldumise eest eurotoetustest ilma jätmisega.

Salvini kiitis omakorda Ungari majanduspoliitikat

"Ungari majandusega tasub end kurssi viia. Nad on näidanud, et majanduskasvu saab tekitada investeerides ja kulusid kasvatades, mitte ainult kärpides ja ohverdades," märkis siseminister Salvini.

Kaks poliitikut lubasid teha koostööd ka selleks, et luua vasakpoolsuse vastane allianss, mille ülesandeks oleks edendada riikide suveräänsust.

Kahe populismis süüdistatud mehe kohtumine tõi Milanos kaasa ka suure meeleavalduse, millest võttis korraldajate teatel osa umbes 15 000 inimest.

Koos rünnati Macroni, Orban lubas siiski EPP-sse jääda

Ühisel pressikonverentsil tehti teravat kriitikat ka Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni aadressil, keda nii Salvini kui ka Orban üritasid portreteerida kui kontrollimatu migratsiooni toetajat.

Samas jätsid mõlemad mehed sobivalt tähelepanuta selle, et Macroni ametiajal on nii migratsiooni kui terrorismivastast võitlust puudutavaid reegleid märkimisväärselt karmistatud ning näiteks Salvini pahameel Macroni aadressil tuleneb eelkõige sellest, et Prantsusmaa pole Itaaliasse saabunud migrantide enda juurde võtmise asjus erilist entusiasmi üles näidanud. Salvini süüdistaski Macroni silmakirjalikkuses, sest viimane rääkivat palju Euroopa koostööst, kuid samal ajal jätvat Rooma abipalved tähelepanuta.

Tõenäoliselt jätkub sarnane retoorika vähemalt europarlamendi valimisteni, sest Macroni poolt välja käidud EL-i toetav visioon ärritab nii Ungari peaministrit kui ka Itaalia paremäärmuslaste liidrit.

Kuigi Salvini soovib Euroopa paremäärmuslasi ja euroskeptikuid ühendada, kinnitas orban kohtumisel, et temal ja tema erakonnal pole plaanis Euroopa suurimast paremtsentristlikust jõust ehk Euroopa Rahvaparteist (EPP) lahkuda. EPP-sse kuulub kusjuures ka Orbani peamise sihtmärgi ehk Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU). Asjaolu, et Orban on endiselt EPP liige, on ka selle sees palju poleemikat tekitanud (näiteks SIIN, SIIN ja SIIN).

"Sellel teemal (migratsioon - Toim.) on ka EPP sees suur debatt," selgitas Orban, kelle sõnul on tema eesmärgiks, et EPP võtaks enne Euroopa Parlamendi omaks tema seisukohtadega sarnasema karmima hoiaku migratsiooni küsimuses.

Orban lisas, et tema sooviks on jääda EPP ridadesse. "Ma olen ungarlane, ma olen lojaalne," sünas ta ja tunnistas, et oli enne Salviniga kohtumist küsinud selleks luba Itaalia EPP esindajalt ehk ekspeaminister Silvio Berlusconilt.