Hendrik Agur ERM-i juhivalikust: koolijuhid vajaks ka hädasti konkurentsi
Tallinna Gustalf Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur tuletas ERM-i juhivalikule järgnenud reaktsioonide taustal meelde, et hädasti vajaks muutmist ka kord, et Eestis haridussüsteem poleks n-ö eluaegsete koolijuhtide küüsis.
"Eesti Rahva Muuseumi juhi valikust tekkinud meelepaha - keegi võitis, keegi kaotas - pani mind mõtlema, et viieaastane tööleping, nagu on ülikoolide juhtidel või ERM-i juhil, et väga õige," ütles Agur ERR-ile.
"Kui inimene on ennast tööga tõestanud, tal on hea visioon ja teda võib edaspidigi usalda, siis väga tore, kui ta konkureerib uuesti ja võidab. Aga kui kõrval on parem kandidaat, siis igal juhul on õigustatud alustama inimene, kel on parem vaade ja kes juhiks organisatsiooni paremini," lisas ta.
Aguri sõnul võiks sarnane loogika kehtida ka koolijuhtide valimisel, kuid ligi kümmekond aastat on kehtinud seadus, mis andis koolijuhtidele tähtajatud lepingud.
"Kui üks koolijuht jääb paika, on tubli ja arendab kooli, on kõik väga tore. Kui ta seda aga pole, hoiab lihtsalt paberid korras ja istub oma toolil, siis mehhanismi tema väljavahetamiseks ei ole," ütles Agur.
Varem kehtisid koolijuhtidele tähtajalised töölepingud, siis muudeti seadust ja koolijuhtidest said “eluaegsed”. Vajalik oleks tihe konkurss
— Hendrik Agur (@hendrik_agur) October 28, 2017
2008. aastal võitlesid seadusemuudatuste eest nüüdseks siit ilmast lahkunud Peeter Kreitzberg ja koolijuhtide ühendus.
"Ehk siis selle asemel, et koolijuhid vaataks, millised on haridusuuendused, kuidas kaasaegse koolikorraldusega kaasa minna, võitles ühendus ainult enda liikmetele paremate tingimuste ehk eluaegsete lepingute eest," ütles GAG-i juht.
Agur ise on Gustav Adolfi gümnaasiumi juhtinud alates 2005. aasta detsembri lõpust. Küsimusele, kas ka tema võib nii liigitada eluaegseks, vastas Agur, et konkureeriks iga viie aasta tagant rõõmuga, sest see annab tegelikult legitiimsuse kogukonna ees. "Et näe - konkureeris, võitis, jätkab, tore."
"Ma näen ju enda ümber saalitäisi koolijuhte, kes on need eluaegsed. Iga koolijuhi taga on 500-1200 õpilast ja sadakond õpetajat ja koolijuhist sõltub nii palju, siis see inimene peab olema kvaliteetne tippjuht," lisas Agur. "Kui kogukond tunneb, et koolijuht ei saa hakkama, siis seaduslikke mehhanisme peale vestluse, millele oma kohast kinni hoidev direktor ei allu, puuduvad."
Toimetaja: Priit Luts
