Ryanairi juht: kaalume Tallinnas oma alalise jaama avamist ({{commentsTotal}})

Foto: kuvatõmmis videost/ERR

Iiri odavlennufirma Ryanairi omanik ja juht Michael O'Leary käis Pärnu Juhtimiskonverentsil esinemas ja andis intervjuu "Aktuaalsele kaamerale". ERR.ee avaldab intervjuu täismahus.

Eesti on väike riik, mis asub Euroopa keskustest paari-kolme lennutunni kaugusel. Kui oluline on Eesti turg Ryanairile?

Eesti on Ryanairi jaoks oluline ja kiirelt kasvav turg. Möödunud aastal tõime me Tallinnasse 200 000 reisijat, tänavu loodame selle arvu kasvatada 300 000-ni. Selleks avame uued liinid Edinburgh'i, Belfasti ja Larnacasse Küprosel. Me tahaksime aga veelgi rohkem kasvada, selleks teeme koostööd Tallinna Lennujaamaga, et avada veelgi uusi liine ja võimalik, et rajame siia ka oma sõlmjaama, mis kasvataks lendude arvu miljonini.

Nii et tänavu avate siis kolm uut liini?

Jah, kaks uut liini suvel ja ühe talvel. See kasvatab meie Tallinnast lähtuvate liinide arvu üheksani. Tegelikult ei ole Tallinn sugugi kõigest kolme tunni kaugusel, kuhu odavlendudega saaks. Tallinn on siiski ühe-kahe tunni kaugusel enamikest suurematest pealinnadest, mistõttu siin on tohutu turismipotentsiaal, et siia rohkem külastajaid tuua. Vaadake Eestit, see on imeilus maa! Me oleme siin Pärnus, mis on täiesti võrratu, päike paistab - me peame selle sõnumi Euroopas kõlama saama, et külastage Eestit, see on ilus maa.

Kas kaalute lendamist ka teistest Eesti linnadest?

Seda võib kaaluda, aga meie põhifookus on praegu Tallinnal. Me lendame suure Boeing 737-ga, mis vajab põhjalikku toetavat taristut ja reaalsuses on see praegu olemas vaid Tallinnas. Me vaatasime üle Pärnu lennujaama, aga selle lennurada on meie jaoks pisut liiga lühike, meie lennuk vajab pikemat.

Kuidas Brexit Euroopa Liidu lennuliiklust mõjutab?

Seda on raske ennustada, sest Briti valitsus pole meile veel selgitanud, mida Brexit endast üldse kujutab. Kuniks britid otsustavad, millist suhet nad EL-iga edaspidi soovivad, on igal riigil ja ettevõttel võimatu midagi prognoosida. Ma ise arvan, et Brexit on halb, halb nii Suurbritanniale kui Euroopale. Me näeks hea meelega, et see protsess pöörataks tagasi. Nüüd, kus brittidele hakkab koitma, mida see lahkumine endaga kaasa toob, usun, et enamik neist EI-hääletanutest hääletaks täna teisiti. Ma tegelikult usun, et lõpuks nad muudavad oma meelt.

Kas EL-is tegutseb liiga palju lennufirmasid?

Tõenäoliselt küll, aga laias laastus tegutseb turul viis suurt lennufirmat - Ryanair, BA (British Airlines), Lufthansa, Air France ja Easyjet - ning kamaluga väikefirmasid, kellest, ma usun, kõik ei pea vastu. Iseäranis võttes arvesse, et nafta hind on viimase aastaga tõusnud 40 dollarilt 80-le barrelilt. Näiteks selline lennufirma nagu Norwegian, mis on kogu aeg kahjumiga võidelnud, näeb sel talvel kõrge naftahinna tõttu ilmselt kõvasti vaeva, et püsima jääda, samas kui suured ja kasumlikud lennufirmad nagu Ryanair jätkavad kasvamist, alandades piletihindu kõikjal Euroopas. Näiteks järgmisel nädalal teeme teatavaks oma majandusaasta tulemused, millest selgub, et me teenisime rohkem raha ja meiega sõitis rohkem inimesi, kuigi me alandasime oma piletihindu umbes kolm protsenti reisija kohta, nii et pilet maksab alla 40 euro - keskmine Ryanairi lennupilet maksab alla 40 euro.

Ja nüüd te plaanite Tallinnasse oma alalise jaama luua.

Sellest me oleme tõepoolest Tallinna Lennujaamaga rääkinud, et tahaksime oma sõlmjaama Tallinnasse rajada. Me usume, et Tallinn ja Eesti on küpsed suuremaks kasvuks, aga meie häda seisab selles, et me lendame 2000 sihtkohta ja nad kõik tahavad meid, nii et lennujaamade vahel käib tohutu konkurents, et Ryanairi alaliselt enda juurde saada. Meil on Tallinna Lennujaamaga väga head suhted, meil on head suhted ka teie valitsusega. Me oleme kohtunud transporti kureeriva ministriga, kes on tore inimene, ja me tahaksime jätkata Eestisse investeerimist.

Lisatud ingliskeelne videointervjuu.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: