Komisjoni uurimine puudutas konkurentsireeglite rikkumisi Ida- ja Kesk-Euroopas, nimelt leiti, et gaasihiid on rikkunud konkurentsieeskirju, püüdes oma üldstrateegiaga eraldada gaasiturge üksteisest riigiti kaheksas liikmesriigis – Bulgaarias, Eestis, Leedus, Lätis, Poolas, Slovakkias, Tšehhi Vabariigis ja Ungaris. See strateegia võimaldas Gazpromil nõuda kõrgemat gaasihinda viies liikmesriigis - Bulgaarias, Eestis, Leedus, Lätis ja Poolas.

Komisjoni otsuse kohaselt peab Gazprom kõrvaldama kõik klientidele kehtestatud piirangud, mis takistavad neil gaasi muudesse riikidesse edasi müümist ning võimaldama gaasitarneid nendesse Kesk- ja Ida-Euroopa piirkondadesse, mis on võrkudevahelise ühenduse puudumise tõttu muudest liikmesriikidest endiselt eraldatud, nimelt Balti riikidesse ja Bulgaariasse.

Samuti peab Vene gaasihiid tagama, et gaasihinnad kajastavad konkureerivate Lääne-Euroopa gaasiturgude hinnataset, eelkõige mis puudutab vedelgaasibörside hindu. Kohustused näevad veel ette ka seda, et Gazprom ei tohi ära kasutada oma dominantset turupositsiooni, ehk siis mitte rikkuma seadusi, mille rikkumise eest ettevõtet uurima hakati.

Kui Gazprom mõnda neist kohustustest ei täida, siis võib Komisjon määrata trahvi, mis moodustab kuni 10 protsenti selle aastakäibest kogu maailmas, ilma et peaks tõendama EL-i konkurentsieeskirjade rikkumist.

"Kõik Euroopas tegutsevad ettevõtjad peavad sõltumata oma päritoluriigist järgima Euroopa konkurentsieeskirju. Tänane otsus kõrvaldab Gazpromi püstitatud tõkked, mis takistavad gaasitarnete vaba liikumist Kesk- ja Ida-Euroopas. Lisaks sellele annab meie otsus Gazpromile edaspidiseks täpsed tegutsemisjuhised," ütles Komisjoni konkurentsivolinik Margrethe Vestager.

Leppe suhtes on pahameelt avaldanud mõned Euroopa riigid, kus Gazprom oma turupositsiooni kuritarvitas. Eriti selle valguses, et Komisjon trahvis konkurentsirikkumiste eest 2,4 miljardi euroga Google'it ning 997 miljoni euroga Qualcommi, samas jättes nüüd Gazpromi sarnaste rikkumiste eest karistuseta.

Paljudele pettumust valmistavast kompromissist kirjutas meedia juba varem

Seda, et Komisjon on otsustanud Gazpromi mitte trahvida ning sõlmib ettevõttega kompromissileppe, kirjutas möödunud nädalal juba Financial Times.

Gazpromi gaasieksport Euroopasse kerkis eelmisel aastal rekordilise 193,3 miljardi kuupmeetrini ja see on umbes 40 protsenti kontinendi gaasiturust.

Anonüümseks jääda soovinud allikate sõnul tunnistab Gazprom kompromissleppega seda, et ettevõtte lepingutingimused liikmesriikidega on Euroopa Liidu jurisdiktsioonis.

Näiteks Leedu energiaministeeriumi hinnangul kaotasid sealsed kliendid Gazpromi üles kruvitud hindade tõttu umbes 1,5 miljardit eurot ja seetõttu peab Vilnius plaanitavat kompromissi ilmselgelt ebapiisavaks. "Me vajame töötavaid ja efektiivseid lahendusi, mitte lihtsalt sümboolseid otsuseid, et tagada gaasiturul õiglane ja läbipaistev konkurents," edastas leedu energiaministeerium.

Teise Gazpromist mõjutatud liikmesriigi diplomaat tunnistas, et kui Gazpromi ei karistata, ollakse tema kodumaal kindlasti pettunud. Samuti viitas ta juba varem esile kerkinud murele, et konkurentsireeglite rikkumist karistatakse EL-i erinevates osades erinevalt. "Kuigi me tegelikult ei taha kasutada ida ja lääne vahelist lõhet üheski vaidluses, siis selles küsimuses on seda tõesti näha. Juhtum on võimalus näidata, et me oleme kõik võrdsed," rõhutas ta.

Poola nafta- ja gaasiettevõtte PGNiG tegevjuhi Piotr Woźniaki hinnangul tuleb teha selgeks, et ettevõttega, mille eesmärgiks oli saavutada Kesk-Euroopa turul monopoolne seisund EL-i seadusi rikkudes või ignoreerides, ei tohi teha kompromisse.

Euroopa Komisjoni ametnike eesmärgiks oli mineviku tegudest mööda vaatamisel soov saavutada juriidiliselt siduv lahendus tuleviku jaoks.

Konkurentsivolinik Margrethe Vestager on varem rääkinud "tulevikku vaatavast lahendusest", mis keskenduks konkurentsi tagamisele gaasiturul, mitte aga niivõrd kunagiste tegude eest karistamisele.

"Ma ei saa aru, miks kõik räägivad trahvidest," ütles omakorda üks anonüümseks jääda soovinud Gazpromi ametnik. "Seadus oli selge - kõigepealt saab lahenduseks olla kokkulepe ja kõikide tulevaste probleemsete asjaolude elimineerimine. Trahve saab rakendada ainult siis, kui osapooled kokkuleppest kinni ei pea," väitis ta.

Eesti Gaas: Euroopa Komisjoni otsusel edasisi suuri mõjusid ei ole

Eesti Gaasi hinnangul ei ole Euroopa Komisjoni otsusel Gazpromi mitte trahvida ja kohustada ettevõtet kõikides Euroopa riikides sama hinda küsida, lähiajal suuri mõjusid, sest Gazprom on juba asunud neid tingimusi täitma.

"Gazprom on asunud neid kohustusi täitma. Tänasel hetkel on juba Balti riikides lepingud seotud gaasibörsi turuhindadega ja riikide lõikes samadel alustel. Erisusi Balti riikides enam ei ole," ütles Eesti Gaas AS-i juhatuse liige Ants Noot BNS-ile.

Hind on Nooda sõnul ka muu Euroopaga võrreldes võrdsustunud. Kui veel mõni aasta tagasi oli Eestisse müüdud gaasi hind märgatavalt kõrgem kui Kesk-Euroopasse tarnitud gaasi hind, siis enam seda vahet ei ole, rääkis Noot.

Tema sõnul samas ei ole selge, kuhu suunas on gaasi hinnad teel, sest ühest küljest on gaasi hind langenud, samas on gaasibörsi turuhind sarnaselt nafta hinnaga tõusule pöördunud.