Ühendriikide välisministeeriumi kõrge ametnik Sandra Oudkirk ütles Berliinis, et USA on Nord Stream 2 vastu, sest see võib suurendada Venemaa "kahjulikku mõju" Euroopas.

USA abivälisministri asetäitja sõnas ajakirjanikele, et gaasitoru suunaks gaasi eemale transiidituludest sõltuvast Ukrainast ja see võib anda Venemaale võimaluse paigaldada Läänemerre jälgimisvarustust.

Kuigi Ühendriigid "rakendavad nii palju veenmisjõudu kui võimalik" projekti peatamiseks, on kongress andnud valitsusele volitused kehtestada torujuhtmeprojektidega seoses sanktsioone, lausus ta.

Oudkirki sõnul "ähvardab iga torujuhtmeprojekt kõrgendatud sanktsioonirisk".

Nord Stream 2 hakkab toimetama maagaasi Venemaalt Kesk-Euroopasse. Gaasijuhtme pikkus on 1230 kilomeetrit ja see jookseb piki 2012. aastal valminud esimese Nord Streami gaasitoru trassi.

Gaasitorude võimsus on 55 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas. Kui kõik load kätte saadakse, algab gaasitrassi merepõhja paigutamine juba sel aastal ja juhe peaks kasutusvalmis olema 2020. aasta algul.

Mitu Euroopa Liidu liikmesriiki ja Euroopa Komisjon on seisukohal, et Nord Stream 2 pole kooskõlas Euroopa energialiidu eesmärkidega ja ei aita mitmekesistada tarneallikaid.

USA valmistab INF-lepingu rikkumise tõttu ette Vene-sanktsioone

USA president Donald Trump andis välisminister Mike Pompeole ülesande valmistada seoses eeldatava kesk- ja lähimaarakettide INF-lepingu rikkumisega Venemaale kehtestatavate lisasantsioonide pakett.

"Delegeerin vatsavalt USA 2018. aasta sõjalise eelarve seaduse osa 1244(С), punktide 1-4 alusel välisministrile presidendi volitused rahandus-, kaitse- ja kaubandusministeeriumi ning riigi luuredirektori töö koordineerimisel," seisis Valge Maja veebilehel avaldatud presidendi korralduses.

Mullu võttis Ühendriikide senat vastu 2018. sõjalise eelarve seaduse, milles on säte meetmete kohta Venemaa poolse eeldatava INF-lepingu rikkumise puhuks.

Muuseas on osas 1244 (С) kirjas, et president peab esitama USA kongressi komiteedele kava sanktsioonide kehtestamise kohta isikutele, kes vastutavad Venemaa-poolse eeldatava INF-lepingu rikkumise eest, sh Vene valitsuse liikmetele, kes tegelevad välispoliitikaga.

Meetmete hulka kuuluvad igasuguste omandiliste tehingute tõkestamine USA-s, Ühendriikidesse sissesõidu keeld ja muud meetmed, mida president kohaseks peab.

1987. aastal USA ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud INF-lepe keelab 500-5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiibrakettide, samuti raketi stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise ja katsetamise. Olemasolevad varud tuli hävitada 1991. aasta 1. juuniks.

Ühendriigid süüdistavad Venemaad maismaalt tulistatava tiibraketi katsetamises, mida INF lepe keelab.

Kreml: Venemaa täidab kõiki INF-lepinguga võetud kohustusi

Venemaa täidab kõiki kesk- ja lühimaarakettide lepinguga INF seotud kohustusi, mistõttu tekitab selget hämmeldust president Donald Trumpi otsus teha välisminister Mike Pompeole ülesandeks valmistada seoses INF-lepingu väidetava rikkumisega ette Venemaale kehtestatavate lisasanktsioonide pakett, ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov neljapäeval.

Ajakirjanikud küsisid Peskovilt, kas Kremlis ei arvata, et Washington otsib niimoodi ajendit sanktsioonideks.

"Arvatakse, vaieldamatult arvatakse," ütles Peskov ja rõhutas, et Venemaa on mitu korda kinnitanud, et ei tunnista "mingeid süüdistusi, et ta võiks mingil kombel INF-lepingut rikkuda".

Küsimusele võimalike vastusanktsioonide kohta kostis ta: "Oodakem siiski ära mingid selle ülesande nimisõnalised tulemused, sest umbropsu millegi üle otsustada ei saa. Kordan taas - me ei ole kuidagi nõus juba küsimuse püstitusega. Loomulikult on hästi tuntud Washingtoni ülemäärane innustumine sanktsioonidest," sõnas Peskov.